CES 2019: Nvidia, Intel ja AMD

CES 2019 on (koos Computexiga) üks maailma suurimaid tehnikamesse, kus iga aasta avalikustatakse – või vähemalt räägitakse – kõige oodatumast tehnikast. Tänavu olid CES-il kõik kolm meid enim huvitavat firmat: Nvidia, Intel ja AMD. Millest täpsemalt räägiti?

Nvidia

Augustis  avalikustas Nvidia oma võrdlemisi pettumust valmistanud Geforce RTX-kaartide seeria, kuid oma CES konverentsil rääkis suurfirma tegevjuht Jensen Huang nii mõnestki uuest ja huvitavast asjast. Meedias on suurimat kajastust saanud RTX 2060 väljakuulutamine, mis oli lõppude lõpuks vastuoluline. Mõnede arvates on tegu liialt kalli x60-seeria kaardiga (USA-s tuleb selle hinnaks vähemalt 349$, üle 100$ kallim eelmistest x60 kaartidest), kuid teiste arvates on 1070 Ti-sarnane jõudlus selle raha eest õigustatud. RTX 2060-st räägime Level1 veergudel lähemalt siis, kui kaart jõuab Eesti turule.

Kui informatsioon RTX 2060 kohta oli varasemalt internetti lekkinud, siis järgmine teadaanne oli peaaegu kõigile suureks ja positiivseks üllatuseks. Alates 15. jaanuarist annab Nvidia võimaluse kõigile Freesync monitoride omanikele aktiveerida adaptiivne kaadrisünkroonimine ka Nvidia kaartidel. Mina kirjutasin oma lootustest antud tehnoloogia suhtes aastaid tagasi ning õnneks on nüüd see saanud reaalsuseks.

Muidugi on sellel palju aga-sid – nimelt sõimas Nvidia tegevjuht Freesync’i kui mittetöötavat tehnoloogiat ning väitis, et vaid 12 monitori 400-st töötavad. Seetõttu luuakse spetsiaalne märgistus nimega G-Sync compatible, mille Nvidia paneb nende monitoride külge, mis nende testid läbisid.

Sajad tuhanded mängurid vaidleksid hea meelega hr. Huangile vastu, et Freesync ikkagi töötab ning tema poolt näidatud vead on pigem tootmisega seotud – sellised monitorid peaks koheselt viima garantiisse. Sellest sõltumata usub tavakasutaja kahjuks enamasti kõike, mida kuuleb. Probleemiks võib olla asjaolu et G-Sync compatible märgistus võib – aga ei pruugi – tõsta ka Freesync monitoride hindu, kuna sellise märgiga paneeli ostab inimene palju parema meelega (ning oleks nõus ka rohkem maksma).

Intel

Intelil väga palju näidata ei olnud. Taaskord lubatakse tänavu 10 nm tootmistehnoloogial põhinevaid protsessoreid välja lasta. Arvestades viimaste aastate edasilükkamisi, ei ole lauaarvutitele mõeldud 10 nm protsessoreid Intelilt mõtet lähiaastate jooksul oodata, kuid sülearvutitesse võivad need jõuda küll.

Samuti näitas tehnikagigant uusi 9. põlvkonna F-seeria protsessoreid, milles on välja lülitatud integreeritud graafika. Baas- ja boost-taktsagedused on jäetud samaks ning hinda kahjuks teada ei ole. Välja lülitatud integreeritud graafikaga kiipidel võivad olla paremad ülekiirendamisvõimed, kuid jõudluse kasv oleks kuni 5%.

AMD

Paljud arvutitehnika entusiastid ootasid AMD konverentsi suurima huviga. See oli mitte ainult AMD esimene eraldiseisev CES konverents, vaid lisaks tähistab suurfirma 2019. aastal oma 50 aastat pooljuhtide tööstuses. Kõik see vihjas suurtele lubadustele ja väljakuulutamistele.

Seoses sellega, et AMD on väiksem kui mõlemad konkurendid (Nvidia ja Intel), otsustas kompanii tegevjuht Lisa Su rääkida esialgu firma edusammudest protsessorite disainis, eriti pisikiipide kasutamisest suure tuumaarvudega CPU-de puhul. Sellest tehnoloogiast olen kirjutanud varemgi.

Konverentsi teises pooles avalikustas AMD juht aga kaks olulist toodet. 7. veebruaril jõuab turule maailma esimene 7 nm tootmistehnoloogia baasil ehitatud graafikakaart Radeon VII (loe: Radeon Seven). Antud videokaart hakkab mänguriturul konkurentsi pakkuma RTX 2080-le ning selle suurimaks eristusmärgiks on 16 GB ülikiiret HBM2 mälu. HBM2 on High Bandwidth Memory 2 ehk ülilaia mälusiiniga kompaktsete moodulitega mälutüübi teine iteratsioon. HBM2 on eelkõige kasulik sisuloojatele, disaineritele ja 3D-töötlusprogrammidega töötavatele inimestele.

Radeon VII suurimaks probleemiks võib nimetada selle hinda – USA-s 699$, ehk sama, mis ka RTX 2080-l. Kui AMD peaks loobuma poolest HBM2 mälust (mille väärtus oleks umbes 150$) ning teeks kaardi 100$ odavamaks, oleks minu arvates tegu oma raha eest parima mängukaardiga 1440p144 monitoril mängimiseks. Kahjuks sellisest graafikakaardist AMD ei kõssanud mitte midagi.

Teiseks (minu arvates kordades põnevama uudisena) rääkis AMD oma 7 nm-il põhinevatest Ryzen 3 protsessoritest. Kõige märkimisväärseks testiks oli Cinebench MT (mitmiktuuma jõudluse test) võrdlus Inteli 8 tuuma ja 16 lõimega Core i9-9900K teadmata eelmüügi Ryzen 3 CPU versiooniga, millel on samuti 8 tuuma ja 16 lõime.

Inteli protsessor oli jõudluse poolest võrdväärne AMD omale, kuid tarbis märkimisväärselt rohkem voolu, lõppkokkuvõttes peaaegu 40W erinevusega. See paneks antud protsessorid täiesti erinevatesse klassidesse, kuna arvustust tehes ei võrdle keegi 105 W ja 65 W tarbivaid CPU-sid. Kahjuks mingit täiendavat informatsiooni uue põlvkonna kohta antud ei ole, järgmised avalikud uudised tulevad arvatavasti alles tänavu juunikuus toimuval Computexil.

Lõppkokkuvõttes võib öelda, et antud aasta oli teistest põnevam, eriti protsessorite osas. AMD püüab aktiivselt luua uusi tehnoloogilisi meetodeid pooljuhtide disainis ning pisikiipide põhimõte on minu arvates üks suuremaid ja olulisemaid momente viimaste aastate tehnoloogiamaailmas üldse. Intel on sellest samuti aru saanud, kuid arvestades firma suurust ei ole oodata nende laeva nii hiiglasliku ja kiiret pööramist.

Nvidia aga, nagu neile kohane, liigub ärimaailmas samas suunas – teenida nii palju kui võimalik igasuguste meetoditega, kasutades ära aastate jooksul kokku kogutud positiivset mainet. Juhul, kui AMD peaks kunagi looma videokaardi, mis pakuks Nvidiale piisavalt konkurentsi (olles seejuures odavam), saaks alles siis GPU-de maailmas midagi muutuda. Seni peame  leppima aina suurenevate hindade ja väheneva jõudlusekasvuga.

Tulesid aitab põlemas hoida PUNKTID.EE