ARVUSTUS: Danganronpa 3: The End of Hope’s Peak High School

Danganronpa on arendaja Spike Chunsofti poolt loodud mänguseeria, mis kombineerib visuaalromaani sihi-ja-kliki seiklusega. Tegemist on üliintrigeeriva mõrvamüsteeriumite sarjaga (meenutab pisut Ace Attorney seeriat) ning ma kavatsen kõik peatükid läbida ja teiega enda muljeid jagada. Antud arvustus keskendub triloogia kolmandale osale – animeseriaalile, alapealkirjaga „The End of Hope’s Peak High School“.

Et viia lõpuni narratiiv, mis läbis Danganronpa 1, 2 ja Another Episode’i, otsustas Spike Chunsoft hüpata teise meediumisse. See pole aga Danganronpa esimene kokkupuude animemaailmaga – esimene mäng sai animeversiooni aastal 2013. Tegemist oli adekvaatse adaptatsiooniga, mis pakkus fännidele nii mõndagi, et neid rõõmustada, kuid mille kiire tempo võis uued fännid veidi segadusse ajada. End of Hope’s Peak High School on aga täiesti originaalne looming, mis hakkas eetris jooksma aastal 2016.

Kuna tegemist on siiski kolmanda peatükiga seerias, võivad esineda kerged spoilerid. Sari on jaotatud kaheks (tehniliselt kolmeks, kui kaasa arvata Hope Arc finaali) – Future Arc, mis on järjelugu esimesele kahele mängule, ja Despair Arc, mis on eellugu. Esimeses keskendutakse Danganronpa 1 ellujääjatele ning sellele, kuidas nad on sattunud uude surmamängu. Teine räägib aga DR2 tegelastest ning sündmustest, mis panevad terve mänguseeria liikuma.

Kokku on episoode 24, mis oleks olnud ideaalne arv esimese teose adaptatsiooniks, kuid mida siinkohal on natuke vähevõitu. Kuigi loo jaoks on 24 täitsa piisav (originaalseerias isegi 12), on Danganronpa üheks suurimaks võluks tegelased ning nendevahelised suhted. Kuna episoode on aga ainult piisavalt, et lugu kiiremas tempos vaatajani tuua, ei saa paljud uued karakterid väga arendust. Future Arc on selles eriti süüdi, tutvustades terve portsjoni uusi nägusid, kellega jõuab vaevu tutvudagi. Despair Arcis seda probleemi eriti ei esine, kuna tegelased on juba tuttavad.

Vaatamata üsna kiirele tempole on lugu ise kaasahaarav. Surmamängu kohal hõljuv müsteerium ning võimalus näha, kuidas kõik alguse sai, hoidis mind tundide kaupa ekraani ees, mille tulemusena sari lihtsalt lendas mööda. Võimalus näha lemmiktegelasi uuesti samade häälnäitlejatega oli samuti suur-suur boonus, eriti kui taustal kõlavad tuttavad laulud mängude heliribadest. The End of Hope’s Peak High School pakub nii mõndagi, et osadele fännidele naeratus näole tuua.

Sõna „osadele“ on siinkohal aga väga tähtis, sest Danganronpa 3 anime tekitab lahkarvamusi ning seda saab kergelt lahti seletada ühe võrdlusega. Kui finaali tiitrid jooksid, tuli mul endal kohe meelde Metal Gear Solid 4 – mäng, millega Hideo Kojima pidi lõpetama Solid Snake’i saaga. See oli aga ületamatult raske ülesanne, sest mehe endi sõnul ei pidanud narratiivil nii kivikindel lõpp üldsegi olema. Kojima ise tahtis MGS2 viimaseks jätta ning kõik, kes seda läbinud on, teavad, kui abstraktseks too teos lõpuks läks.

Sellele vaatamata andis ta endast kõik, et luua finaal, mis seob kokku kõik lahtised otsad, ükskõik mismoodi. Kasutatud lühiteed tekitasid kindlasti pahameelt fännide seas ning selle vastu lisas Kojima teosesse ohtralt viiteid, tegelasi ja lugusid, et vanu mängijaid rahuldada. Tulemuseks oli üllitis, mida samal ajal vihatakse halvasti kirjutatud narratiivi pärast, kuid samaaegselt hoitakse südamelähedasena, nähes seda kui armastuskirja fännidele.

Danganronpa 3: The End of Hope’s Peak High School on täpselt samasugune juhtum – anime on pungil momente, tegelasi ja muid elemente, mis teevad seeria sõbrad õnnelikuks, kuid mis samal ajal pakub lahendusi mängudest pärinenud müsteeriumitele, mis võivad kergelt öeldes pettumust valmistada. Seega, sõltuvalt milline on vaataja, võib sari kas meelt lahutada või väga pahuraks ajada.

Isiklikult nautisin Danganronpa kolmandat osa! Jah, animatsioon ei olnud midagi erilist ja osad pakutud lahendused mängude müsteeriumile olid nigelad, kuid üleüldine emotsioon vaadates oli siiski positiivne. Lugu oli kaasahaarav ja mulle meeldis võimalus näha tuttavaid tegelasi uues valguses. Sarja looja Kazutaka Kodaka pidi kuidagi siduma kokku kaks mängu ja ühe spin-offi, mis arvatavasti oleks esialgse plaani järgi lahtisteks jäänud, ning kuigi see ülesanne oli võitmatu lahing, oli lõpptulemus minu arvates igati kiiduväärt.

Danganronpa 3: The End of Hope’s Peak High School pani seeria loole punkti, nii et pole enam muud kui– Oota, üks mäng on veel???