fbpx

Touhou on bullet hell ehk kuulipõrgu žanrisse kuuluv populaarne Jaapani mängusari. Alates aastast 1997 on ühe mehe arendustiim Team Shanghai Alice seeria kallal tööd rüganud, luues tervelt 22 tulistamisteost. Lisaks on tehtud koostööd teiste loojatega, et toota mangasid, muusikat ja kõrvalosi. Täna keskendume ühele täiesti eraldiseisvale mängule, mis tehniliselt siiski kuulub frantsiisi laia nimekirja alla – Touhou: Luna Nights.

Luna Nights on Team Ladybug poolt loodud metroidvania stiilis teos, mis leiab aset Touhou seeria universumis. Maagiline vampiir Remilia Scarlet on loonud koopia päris maailmast, kuhu ta saadab oma teenri Sakuya Izayoi. Sakuya ülesandeks saab oma emandat lõbustada, liikudes läbi võltsi maailma ja pannes ennast proovile. Ta ajapeatamisvõimed (mis tal, jah, on!) ei tohiks kopeeritud universumis töötada, kuid üks tehnikaga tuttav müstiline tüdruk annab Sakuyale maagilise kella, mille abil meie kangelanna siiski piiratud määral ajaga manipuleerida saab.

Sakuyal on ajavooga mängimiseks kaks võimalust: aja peatamine ning selle aeglustamine. Aeglustamine (mängus Snail Time ehk maakeeli teoaeg) leiab kasutust mõnes platvormimissegmendis, kuid on enamasti valikuline. Tihti aitab antud oskus vaenlaste eest kergemini põigelda. Aja peatamine on aga ülimalt kasulik võime, mida on tihti vaja ka erinevate tasemete läbimiseks. Aega saab seisma panna vaid lühikeseks perioodiks, mis omakorda väheneb ükskõik mille tegemisega, olgu selleks kas vastaste ründamine või lihtsalt liikumine.

Sakuya ründab nuge visates, selle jaoks on vaja aga maagiat. Sihtmärgist mööda visatud terariistu saab uuesti üles korjata, mis taastab pisut võlukunsti ressursse. Kui mängija peatab aja, kulutab ründamine hoopis võime ajalimiiti. Noad jäävad õhku seisma, kuid õhus peatatud nugade arv on piiratud (seda on võimalik mängu jooksul suurendada). Uued võimed, mis mängu jooksul leitavad, on peamiselt teised rünnakuviisid, olgu selleks nugade valang, mootorsaag või ka lendav mõõk.

Vastaseid hävitades võib mängija teenida kristalle. Vääriskivid annavad väiksel määral juurde nii elusid kui ka  ründejõudu, kuid saadud kasu on peaaegu märkamatu. Õnneks saab kristalle maha müüa, et osta erinevaid uuendusi. Poest saab soetada ühekordse kasutusega elude-, maagia- ja ajalimiiti tõstvaid esemeid, samuti saab suurendada ajapeatamislimiiti ja nugade arvu.

Touhou põhiseerias on tuntud mehaanika nimega graze – kui kuulid vaevu riivavad peategelast, saab mängija hulganisti punkte juurde. Luna Nightsis on sarnase põhimõttega element, mis kasutab sama nime. Vaenlastele lähedale kõndides ning peaaegu pihta saades on võimalik erinevaid ressursse taastada (see kehtib nii vaenlaste endi kui ka lendkehade puhul). Kui aeg on peatatud, on võimalik taastada ainult maagiat ja ajalimiiti taastada, muul ajal saab ka elusid tagasi saada. Bossivõitlustes on see eriti oluline aspekt.

Aja peatamine on vaieldamatult mu lemmikosa mängust, kuna see avab mängitavuse mõistes nii palju erinevaid võimalusi. Näiteks kasutatakse seda palju platvormimiseks, näiteks vee peal kõndimiseks. Mingi hetk saabub ka uuendus, mis laseb hõljuvate nugade peal kõndida, lisades veelgi rohkem mobiilsust. Pluss, ei saa eitada, et aja peatamine, vaenlase suunas nugade loopimine ja seejärel aja jätkamine on lihtsalt ääretult tuus mehaanika.

Luna Nightsi pikselgraafika näeb imeline välja. Sakuya ja ka teiste Touhou tüdrukute mudelid on ilusad. Isegi vaenlaste puhul pole koonerdatud, rääkimata fantastilisest taustadest. Visuaalse külje kallal on palju vaeva nähtud ning seda on näha. Kuid see pole ainus hea element.

Touhou mängud on tuntud oma hea muusika poolest ning kõnealune teos pole erand. Paljud seeriast tuntud palad on siin remiksitud. Uued versioonid kõlavad väga hästi ning peaaegu võrreldavad originaalidega. Meloodiad on meeldejäävad, nii nagu nad kunagi on loodud.

Kuigi mäng on suhteliselt lühike (endal õnnestus see kuskil 10 tunniga läbi teha) on tegemist väärt teosega, mis ei nõua, et mängija oleks varasemalt tulihingeline Touhou fänn.