fbpx

VASTASSEIS: DiRT 4 VS. WRC 7

Vastasseisude sari saab täna  3aastaseks. Aeg on möödunud käbedalt. Sel puhul on ka 14. VS. lugu kiiretest liikuritest.

Eelmise aasta ralli maailmameistrivõistlused olid nii nuditud ja kärbitud, et ei inspireerinud ühegi kihutamismängu läbima. Proovida sai aga nii mõndagi. Päris kohaselt oli mu käe all viimaseks rallimänguks peatükk teed rajanud sarjast, mis ka tänaseid kangelasi mõjutanud – International Rally ChampionshipIRC lasti välja septembris 1997. Tänased vastasseisjad ilmusid 2017. aastal: 6. juunil DIRT 4 ja 15. septembril WRC 7 FIA World Rally Championship. On huvitav näha, kui kaugele on rallimängud 20 aastaga jõudnud.

WRC 7 (2017)

WRC ja DIRT sarjad on ka varasemalt otseselt konkureerinud. Mitmel aastal on mõlemast seeriast ilmunud osa kahe- kuni kuuekuulises aknas. Kuid varem pole mõõduvõtt olnud nii jõuline. Päris suure numbrini jõudnud WRC oli nüüdseks kõvasti arenenud ega pidanud enam Colin McRae/DIRTi sarjale alt ülesse vaatama.

MIS ON MÄNGUDEL ÜHIST?

Mõlemad mängud on tehtud Euroopas ja muljetavaldava rallipärandiga riikides. Samuti on stuudiod kihutamismängudes kogenud. DIRT 4 sünnikodu on Inglismaal Codemastersis. WRC 7 pärineb Prantsusmaalt, Pariisi stuudiost Kylotonn.

Mõlemad kannavad motospordiföderatsiooni FIA antud litsentsi. WRC 7 ilmselgelt World Rally Championshipi ehk ralli maailmameistrivõistluste oma, DIRT 4 napsas aga World Rallycross Championshipi ehk rallikrossi meistrivõistluste märgi. Mainin kohe ära, et tegelikult pole Codemasters võimalust rahuldavalt ära kasutanud – 2017. aasta hooaja 12-st ringrajast on olemas ainult viis.

Mõlemad mängud üritavad leida tasakaalu simulaatori ja arkaadiliku käitumismudeli vahel ning on seekord teedele sättinud hulga künkaid, et rallikaid tasakaalust välja viia. Loomulikult on kattuvaid masinaid, ent mitte nii ohtralt, kui võiks eeldada. R5 (WRC 2) klassis on kummaski Ford Fiesta ja Peugeot 208. Nimeliselt on mõlemas ka Citroen DS 3 ja Volkswagen Polo, aga et üks on rallikas ja teine rallikrossikas, on neil sama suur vahe kui kitsel ja lambal.

DiRT 4 (2017)

Suures osas kattuvad ka rallitatavad riigid. DIRT 4 on valinud oma viiest riigist neli 2017. aasta WRC sarja kuulunute seast. Austraalia, lumise Rootsi, Hispaania ja teeäärsete palgivirnadega Walesi kõrval on ainuke värske nägu Michigani osariik Ühendriikidest. Mõlema mängu radade äärest võib leida õnnetustesse sattunud kaasvõistlejaid ja teede kohalt filmikoptereid. Nagu tavapärane, varieerivad mõlemad radu erinevate ilmade ja valgusoludega.

Mõlema sõiduvaated on samuti sarnased. Kattuvad kaks tagant, mootorikatte ja esivõre perspektiivid. DIRT 4-l on kaks kokpiti vaatenurka, üks neist päris akna tagant. WRC 7 vastab vaid ühe salongivaatega, kuid see-eest on üks tagantvaade dünaamiline – liigub edasi-tagasi ja külgedele vastavalt masina inertsile. Kui kasulikuks see osutub, on iseasi, kuid vähemalt on vaatemänguline. Minu eelistus on endiselt „kapotikas.“

RALLITAMINE

DIRT 4 pakub sõiduks üle 50 auto, mis jagatud erinevate distsipliinide, klasside ja generatsioonide vahel. Kui kellelegi on masinapargi suurus olulisem kui rajad, siis noile jagub rõõmu küllaga. Olemas on paljud legendaarsed terasratsud Fordidest ja Peugeot’est Lanciate ja Subaruteni. Mitmed – eriti tagaveolised ja Group B monstrumid – on juhitamatud kuni seadistusse kaevumiseni. Komponentide tööpõhimõtete lahtiseletamine võiks selgem olla. Seadete katsetamiseks on abiks võimalus sõita iga võistluse eel testkatse. Aga shakedown’id on liiga lühikesed ja sirged ega anna sageli eesootavatest radadest õiget ettekujutust.

Rohkem kui WRC 7-s on siin juhuslikku purunemisi. Rehvid võivad ootamatult lõhkeda, esilaternad pimedas kustuda ja raadioühendus kaardilugejaga katkeda. Ühest küljest ebamugavad olukorrad, nagu WRC 7 rehvimustri hävimine, kuid teisest küljest annab juurde autentsusepunkte.

WRC 7 masinapark koosneb arusaadavalt 2017. maailmameistrivõistlussarjas osalenud ekipaažidest. WRC, WRC 2 ja Junior WRC klassides helgivad Ford Fiestad, Toyota Yaris, Hyundai i20, Citroen C3 ja DS3, Škoda Fabia, Peugeot 208 ja BMW Mini. Boonuseks on ka 2016. aasta WRC klassi masinad, sealhulgas VW Polo, ja mõneti üllatavalt Porsche 911 GT3 RS. Ainsa tagasillaveoliste esindajana lisab see mängitavusele uue dimensiooni – on hoopis teine asi taltsutada 500 hobujõulist sabaliputajat kui veerandi võrra nõrgemat neljarattaveolist.

WRC 7 (2017)

Konarlik on masinate seadistamine. Erinevate numbriliste väärtustega slaiderite seletus jookseb ekraani ülal silme eest mööda ega anna algajale aega arusaamiseks keskenduda. Ning arusaadavat infot pole ka piisavalt.

Eriliselt närviajav on aga poolautomaatse käiguvaheti jonn. Võid ju käsitsi käigu alla lülitada, aga mäng puikleb vastu ja viskab selle kohe üles tagasi. Nii et kui üritad aidata masinal kiirendada, töötab arvutiabiline vastu ja aeglustab masinat jõu raugemisega. Ammu pole nii absurdselt halba automaatkäigukasti kohanud. Jura kastisüsteem on WRC 7 üks suurimaid pigiplekke säraval kerel.

Mängu füüsika on üldiselt päris mõnus. Tegelikult ollakse siin DIRT 4-ga peaaegu viigis. Ka DIRT 4 raskusjõu simuleerimised ei anna kurtmiseks põhjust, kuigi masinate tunnetus on mängudes erinev. WRC 7 eeliseks on rehvide kulumine ja sellega kaasnev pidamise vähenemine.

NAVI

DIRT 4 naiskaardilugeja  saab oma tööga hakkama. Meeshääl põhimõtteliselt samuti, kuid kõlab minu kõrvale veidi liiga kuivalt. Totaalselt katki on krossisõitude spotter. Rajal toimuvast ülevaadet andvad tüübid ajavad lolli juttu, edastavad aegunud ja kellale vasturääkivat infot ning pole üldse olukorraga kooskõlas.

Üllataval kombel on disainerid ka ekraaniinfo kuvamisega ämbrisse astunud. Kuvatavate legendimärkide nooled on liiga kitsad ega hakka piisavalt silma. Ülal paremas nurgas olev ajavõtutabel on kokkupressitud kirjastiiliga ja pingelise sõidu ajal ei jõua sellele kiiret pilku visates ülevaadet saada. Vähemalt sektoriaegade võrdlus funktsioneerib.

WRC 7 kaardilugeja on okei, kuigi ohukohtadest ettehoiatamine võiks olla elavam ja sagedasem. Legendimärgid värvikoodis nooltena sobivad, kuid kurviomaduste üliolulised täiendused (kas see kitseneb, on hüpekaga jms) on märgil tillukese nurgatähisena ega ole silmatorkavad. Puudust tunnen veel sektoriaegade reaalajavõrdlusest, aga selle puudumine on seletatav – pole seda ka päriselu WRC sarjas.

DiRT 4 (2017)

KÕRVALE

DIRT 4 muusikataust on põhjus, miks üldse mängude audiokülje lõigu kirjutan. Pean end välja elama ja kiruma, kui kohutav muusika menüüdesse on valitud. Seda on küll omajagu erinevat, kuid kuna mäng on pikk ja laadimisajad võtavad igaviku, muutuvad lihtsalt jubedad lood varsti hulluksajavaks. Ma pole kunagi oma klaviatuuri mute-nuppu nii palju ekspluateerima pidanud! Muud helid, mootoripõrinad ja kolksud on tavapäraselt korralikud.

WRC 7 masinahääled on samuti tänapäevaselt standardsed ja miski kõrva ei riiva. Muusikat on mängus vähe ja meloodiad, mis menüüs ja poodiumil kõlavad, segama ei hakka.

VIGADE JA TOTRUSTE ÜLE RANT‘IMINE

DIRT 4 üritab hüpata viimastel aastatel populaarsust kasvatanud rollikate paati. Enda taseme kergitamine, tiimi manageerimine ja autode upgrade’imine pole küll midagi uut, aga siin on mindud üle piiri. Oma väärtuse tõestamiseta on sisse toodud tiimi hoonestuse ja varustuse arendamine, meeskonna värskendamine, autode uuendamine… Igatahes ei meeldi mulle absoluutselt tiimi haldamine ega sponsorite valimine. Milleks vaja igale poole RPG elemente sisse toppida, kui need midagi sisulist juurde ei anna? Järjekordne näide, kuidas DIRT 4 ei oma sihti.

DIRT 4 on meeletu ajaraiskaja! Mitte ainult radade laadimisajad pole röögatud, millegi pärast on ka garaaži astumise ooteaeg aeglane. Sõidu alustamiseks on tarvis sada korda Enterit toksida ja stardis veel üle viie sekundi passida. Krossisõitude stardiprotseduuri reegliks on juhuslik rohelise tule süttimise aeg ja see on okei. Aga mõnikord ligi 20-sekundiline ooteaeg on ilmselge kius, mitte pinevuse kerimine. Piinamiseks liigitan mina ka rallifiniši järel kohtuniku juurde edasi sõitmist. No milleks!? Ja püha müristus kui sõiduaja laadimine interneti edetabelisse peaks millegi pärast häiritud saama! Siis passid pool igavikku, enne kui edasi toimetada saad!

DiRT 4 (2017)

WRC 7, nagu ka WRC 6, algab testiga uurimaks, kui osav sõitja oled. Jällegi on see võrdlemisi mõttetu. Milleks küsida „oled sa enne kihutamismängu mänginud?“, kui otse DIRT 4 juurest tulles pole nende kümnete ja kümnete tundide jooksul saadud vilumusega mitte midagi peale hakata? Mis mõte on sellist uurimust teha, kui su sõidumudel erinev on? Kaitsevägi võiks samal põhimõttel snaiprikooli sisseastumiseks teha käbiga täpsusviskamise eksami.

WRC 7 esineb jälle oma SSS (super special stage) sõitude veaga, kus selgelt kaotades võid ikka parima aja saada. Kui raske saab selle apsu parandamine olla, et juba mitmendat mängu järjest alles?

RAJAD

DIRT 4 katsub parandada muret, mida rallimängurid pidevalt kurdavad – et ühte ja sama rada sõidetakse liiga palju, tüdimuseni. Välja mõeldud lahendus on teoreetiliselt suurepärane! Radu on tegema lastud tehisintelligents, mis ette antud klotse oma reeglite alusel kokku liidab. See peaks tähendama, et samasuguse tee peale enam nii lihtsalt ei satu. Aga innovaatiline süsteem on lörri läinud, kuna etteantud klotse on liiga vähe. Võibolla ongi kõik etapid erineva ülesehitusega, kuid tegelikult läbid samu kurve sadu kordi. Nüridat monotoonsust rõhutab muutumatu või lausa tühi teeäärne ümbruskond.

Hästi vähe kirgastavad rallisõite üle tee lippavad loomad, droonid ja kopterid (aspekt, mis teeb DIRT 4 Sébastien Loeb Rally EVO-st veidi elusamaks, kuid sellest allpool), aga neid hetki napib ning pealegi kopterid saboteerivad – hõljuvad tee kohal ohtliku kurvi ees ning keerutavad üles pimestavat tolmu.

Nagu algul mainitud, on World RX sarja ametliku mänguna rallikrossi radu kummaliselt vähe ja kasutamata võimalus on ka muu maailma ralliradu avastada. Selle asemel on ameeriklaste haakimiseks sisse toodud nende areenivõidusõite. Natuke bagide ja hüppemaasturitega krossitamine mängu mitmekesistab, kuid üldiselt jätab see üleliigse külgepookimise maigu. Kahtlen, et sellisel kujul DIRT 4 USA turul erilist huvi kergitas ja tähelepanu tõstis.

Samuti on treeningala kolitud ookeani taha. DIRT 3 Londoni endise jõujaamavare on asendunud Dirtfishi testiterritooriumiga Washingtoni osariigi metsade vahel, aga sealsed väljakutsesõidud ja trikirajad on jällegi segased, igavad, korduvad.

WRC 7 (2017)

WRC 7 katsed on voolitud vanaviisi, ehk inimdisaineri käega. Tunda on kogemust. Enamik teedest on mõnusalt voolavad ja teeäärsed keskkond ilusad. Kuna teid ei genereerita, on olnud ümbrust lihtsam kaunistada. Peale selle, et WRC 7 on kenam, on ka laadimisajad mitmeid kordi kiiremad.

Aga radu napib. Igas riigis on neli katset, aga needki kasutavad samu lõike ja vastupidi läbimise nippi. Eri ilma- ja valgusolud maskeerivad kasinust mõne läbimise jooksul, kuid siis hakkavad puudused kiiskama. Absoluutselt kohutavad ja väga-väga-väga vastikud on Saksamaa kiiruskatsed. Tuttavlikkusega tervitavad nii mõnedki lõigud varasematest seeria mängudest, kuid ebameeldiva üllatusena on naasnud Barcelona linnakatse, mis nõmetsenud varasemaltki.

Lõppeks pole ma ka kuigi vaimustunud kestvuskatsetest. 13-minutilised sõidud on minu maitse jaoks liiga pikad. DIRT 4 kampaaniasõidud on võrdluseks kuni 10-minutilised, aga needki on liiast – eriti kuna DIRTi rajad on uinutavalt monotoonsed.

LÕPPMULJE

DIRT 4 – kentsakas küll – meenutab imelikul kombel ülesehituselt, pildiliselt ja ka juhitavuselt mängu Sébastien Loeb Rally EVO.  On ju selleski peamine rõhk ajaloolistel rallimasinatel, kuigi eripalgelisi teid nende sõidutamiseks vähe. Ka siin on vaeslapse rollis rallikross, ka siin on kampaania mõõdutundetult liiga pikk.  Samamoodi oskab DIRT 4 end kehva auto ja keerulise raja sobimatu komboga vihkama panna. Kuid kui kõik sujub ning masin teeb, mida tahad, paneb DIRT 4 samamoodi ka rahulolust mõnulema. Kahju, et need ägedad hetked tüdimusse upuvad. Oma üheülbaliste radade, igavate keskkondade, sihitu rapsimisega on DIRT 4 minu mängitud DIRTidest tüütuim ja magedaim. Selle asemel, et olla mitmekesine, rõõmsameelne ja efektne nagu eelmised DIRTid, on neljas osa fookuseta. Nagu igasuguse pidamiseta käru Ford Focus RS 2007 tõukas mind mängust kaheksaks kuuks eemale, ei suuda mäng minuga haarduda.

WRC 7 tekitas mulle vahepeal mulje, et ma pole nii head kihutamismängu (rääkimata rallimängust) ammu kogenud. Kuid lõbu jätkus üürikeseks. WRC 7 on aga kahtlemata kenam ja lõbusam kui DIRT 4 (peegeldades eelmist rallimängude VS. seisukohta). Ning mis veelgi olulisem, WRC 7 murede pott on väiksem kui DIRT 4 rentslivann.