fbpx

Capcom on viimaste aastate jooksul aina paremat vormi näidanud. Kuigi abi on saadud ka teistelt teostelt, on suurimateks mõjutajateks kaks frantsiisi. Üks neist, legendaarne õudussari, on suutnud põhjamudast välja ronida, teine aga lõpuks ometi Jaapanist laia maailma murda. Läbimurdjaks pole ei miski muu kui fantastiline Monster Hunteri seeria.

Mullu Nintendo Switchi peal ilmavalgust näinud Monster Hunter Rise jätkas oma missiooniga sealt, kus 2018. aastal ilmunud Monster Hunter World pooleli jäi. Varasemalt pigem kitsamale publikule mõeldud kolliküttimismängud toodi taas massidesse, purustades kõiksugu rekordeid. Mängija seisis vastamisi väljakutsuva, ent samas äärmiselt intrigeeriva ülesandega – alistada hiiglaslik koletis. Vahendid, lähenemisviis ja muu säärane jäid aga mängurite endi valida. Suuremat vabadust annab otsida.

Sten: Monster Hunter Rise’i toiduvalmistajatest kassid ei pruugi olla niivõrd pilkupüüdvad kui Worldi oma (pääses ta ju lausa mängu filmiversioonigi), ent teose tõsine-nunnu skaala on igatahes piinliku täpsusega välja mõõdetud. Igatahes, kui nüüd tõsiselt rääkida, siis ma ei uskunud, et Monster Hunteri sari mulle kunagi meeldima hakkab. Tore, et eksisin!

Allan: Ausalt öeldes poleks ma kunagi uskunud, et Capcom suudab Monster Hunter Rise’i tuua kaasaskantavale konsoolile niivõrd stabiilse kaadrisagedusega, säilitades seejuures ka üsnagi viisaka visuaalse külje. Lisaks eeskujulikule välimusele tabas Capcom minu silmis naelapea pihta ka mängitavuse ja lihtsasti hoomatavusega – kiire kollide rappimine sõpradega, linnas juppidest uus rüü või relv valmis ja järgmist kolli tapma, ilma et eelnevalt peaks internetist uurima, et kuidas, miks ja milleks.

Milline oli sinu arvates 2021. aasta kõige ägedam videomäng? Jaga meiega enda arvamust SIIN!