ARVUSTUS: JoJo’s Bizarre Adventure: All-Star Battle R

Olles tulihingeline animefänn (võõramaa keeles weeaboo), Maarjamaa esi- ja panofiilide esindaja, ning ka kaklusmängude mekkija, olen ma perfektne kandidaat kõnealuse mängu arvustamiseks! Ignoreerime seda teist isikut, kes ka kõikidele nendele kriteeriumitele vastab.

JoJo’s Bizarre Adventures All-Star Battle R (edaspidi JoJo ASB R) on 2013. aastal välja tulnud teose uusversioon. Originaalne All-Star Battle oli sarja 25. aastapäeva tähistamiseks loodud ja seekord kattub see (peaaegu) sarja 35. sünnipäevaga, kuna esimene osa Phantom Blood tuli algselt välja juba aastal 1987!

Aga kas ka mäng ise tundub nii vana või on tal midagi värsket ja uut pakkuda?

Kuna JoJo’s Bizarre Adventure on nii pika ajalooga sari, millel on tänaseks kaheksa lõpetatud peatükki ja eesootav üheksas kinnituse saanud, pole siin loost palju mõtet rääkida. Lühidalt kokku võttes räägib sari ühest perekonnast läbi ajaloo, kelleks on Joestarid. Iga peategelane on selle sugupuuga kuidagi seotud ning kannab hüüdnime JoJo, mis tihtipeale tuleb nende nimedest – näiteks Jonathan Joestar. Nagu ka seeria nimi väidab, on enamus nende seikluseid tõesti väga imelikud, viies nad konfliktidesse kas vampiiride, massimõrvarite või gängsteritega.

Nagu poppidel ja kauakestvatel sarjadel tavaks on ka JoJol olnud mitu erinevat võimete süsteemi, mis kõik mänguski esindatud. Esimese kahe peatüki ajal käis põhivõitlus vampiiride ja hamoni kasutajate vahel. Hamon on iidne võitluskunst, mille alustaladeks hingamine ja päikeseenergia, mis on mõistagi surmav vampiiridele. Kolmandast osast edaspidi ilmusid aga Stand’id – ulmeliste võimetega vaimud, kes tegelaste kõrval hõljuvad.

Võrreldes paljude teiste animestiilis kaklusmängudega ei ole JoJo ASB R 3D-areeni stiilis teos (nagu suhteliselt populaarne Naruto Ultimate Ninja Storm seeria). Mäng on liigutuste sisestamise ja muu poolest sarnane žanri 2D-mõõtmes esindajatele nagu Street Fighter ja Guilty Gear. Siiski leidub ka 3D-mängude elemente. Nimelt saab rünnakute eest ühe nupuvajutusega põigelda üles- või allapoole. Peale eelmainitud põikenuppu on mängus veel neli põhinuppu. Paljudele tuntud kolme erineva tugevusega rünnakud ning ka igale tegelasele omane style-nupp.

Hamoni kasutajad saavad tolle nupu allhoidmisel supermeetrit taastada. Sama nuppu vajutades saab kasutada tugevamaid versioone oma eriliigutustest, mis kasutavad seda sama riba – sarnaselt Street Fighteris ja muudes mängudes olevate EX-move’idega. Stand’idega tegelastel (ehk siis enamustel) lubab nupp välja kutsuda eelmainitud võitlusvaimu.

See omakorda kas muudab mõnda rünnakut või lisab hoopis uusi juurde. Kolmel hobusega tegelasel laseb nupp ratsu pealt maha hüpata või tagasi peale minna. Samuti on võimalik vaimu või ratsut rünnaku katkestamiseks kiiresti välja kutsuda, kuid see nõuab poolt ühikut supermeetrit.

Igal tegelasel on ka kaks superliigutust, mis mängus kannavad nimesid Heart Heat Attack (edaspidi HHA) ja Great Heat Attack (edaspidi GHA). HHA’d on tihtipeale rohkem kombinatsioonides kasutatud, kuna neid saab panna kõikide rünnakute lõppu, kaasa arvatud eriliigutuste katkestamiseks. Need maksavad ühe supermeetri ühiku.

GHA’d maksavad aga kaks ühikut ning on (üldiselt) filmilikumad rünnakud – peaaegu nagu väikesed vahevideod – ning sisaldavad tihtipeale viiteid tegelase kuulsamatele või populaarsematele momentidele. Headeks näideteks Jonathani Sunlight Yellow Overdrive või DIO populaarne teerullirünnak, mis peale sarja enda on ka tuntud Capcomi kunagisest JoJo kaklusmängust Heritage for the Future.

Suurim muudatus võrreldes algversiooniga (peale uute tegelaste) on assist-süsteem. Nagu paljudes teistes sama süsteemiga kaklusmängudes saab ka siin kutsuda endale kellegi appi, et vastasele koos kolakat anda. Kuid samuti saab neid kasutada kaitses, sarnaselt Blazblue Cross Tag Battle’ile.  

Siin mängus on aga üks oluline erinevus, mida tihti mujal ei kohta – sõpra saab appi kutsuda vaid piiratud arv kordi. Olenevalt tegelase rünnaku tüübist on neil kindel arv kasutusi, nii kaitses kui ründes. Näiteks lähedal võitlevatel tegelastel on üldiselt üks kasutus kaitseks ja kaks ründeks.

Tegelasi on seekord kokku lausa 50! Peale nende, kes on tuttavad juba eelmisest väljalaskest (kaasa arvatud ka Araki kunagise sarja Baoh: The Visitor peategelane) on mängu lisatud kuus võitlejat, kolm neist sarja viiendast sissekandest. Mõned eelnevad tegelased on saanud värskenduskuuri kas uute või muudetud liigutuste näol.

Samuti on juba kinnitatud, et mängu tuleb tänapäeva kaklusmängudele tavaliseks muutunud hooajapääse, mis sisaldab nelja tegelast. Üheks neist on verega manipuleeriv Risotto Nero, samuti sarja viiendast osast. Kui koodisobrajaid uskuda, teame vähemalt ühte lisategelast veel, kuid ma isiklikult ootan ametlikku kinnitust.

Suure hunnikute tegelastega võib ka eeldada, et on suur hunnik taustamuusikat. See vastab tõele!  Kuigi unustasin mainida antudteose heliriba oma kunagises kaklusmängude muusika artiklis, olin siiski juba toona ka nende lugude fänn. Jojo muusika on lahe, sobitub hästi tegelastega kokku ning annab aimdust nende iseloomust.

Mõned isiklikud lemmikud kuuluvad näiteks Diavolole, Funny Valentine’ile, Caesarile, Baoh’le ja neljanda osa Jotarole. (Tähelepanu: mõned videod või kommentaariumid võivad sisaldada spoilereid. Teid on hoiatatud!)

Ma pole päris kaua maininud ASB R-i visuaalset poolt ja sellel on ka põhjus. Kuigi mäng toodi üle uuematele konsoolidele ja arvutile, on teose visuaalid vägagi sarnased (kui mitte samad ) originaalsele väljalaskele aastal 2013. Mitte, et see halb välja näeks, seda mitte. Mangalik cel shaded stiil on selle mängu jaoks väga hea. Siiski lootsin võib-olla, et oleks mingeid muudatusi või valikuid, kuidas mudeleid veelgi ilusamaks ja detailsemaks teha.

 

Pean kurbusega tõdema, et mängul on/oli probleeme netikoodiga. Kahjuks ei kasutatud kõigi lemmikut rollback printsiipi, mistõttu ühendus isegi tuttavaga Tallinnast oli megahalb. Kuid samas, mingi hetk sõbraga Tartust mängides oli ühendus palju parem ja sujuvam. Pean kindlasti seda tulevikus veel testima kuid algmulje ei olnud kahjuks paljulubav.

Peale mõne apsaka on JoJo’s Bizarre Adventure: All-Star Battle R lõppude lõpuks siiski ühe suhteliselt lõbusa kaklusmängu uusväljalase, kus veelgi rohkem sisu kui enne. Kuigi ma pole vahepeal kaklusmänge väga tõsiselt võtnud – ja kahtlen, et ka antud mäng seda muudab – on see siiski hea vaheldus teistele animesarjade põhjal vändatud teostele.