Epic Games versus Steam – mis on konkurents ja mis on monopol

Kallid lugejad, kujutame ette olukorda, kus meie lähedale ehitati kauplus A. Tegemist on toreda äriga, mis pakub kõike eluks vajalikku. Korraga kolib selle kõrvale kauplus B, mis pakub samu asju, aga taskukohasema hinnaga ning parema kvaliteediga. See sunnib A-d arenema, et võita tagasi kliendid, kes otsustasid B kasuks. Seda nimetatakse konkurentsiks ning see on tarbijale kasulik.

Nüüd aga kujutame ette, et kauplus B sai endale ainuõiguse müüa juurvilju ja puuvilju ning A on ainus pood, mis tohib müüa riideid. Seda nimetatakse monopoliks ning see ei ole tarbijale hea, sest kui klient tahab endale osta nii värskeid õunu kui särki, peab ta mõlemasse poodi minema. Enamasti on klient sunnitud isegi rohkem raha kulutama, kuna nende müüjate vahel puudub konkurents, mis tooks kaasa soodsamaid hindu.

Kummasse stsenaariumisse sobib hetkel tulihingeliselt käiv sõda Steami ja Epic Gamesi poe vahel? Vaatamata paljude inimeste rõõmuhõisetele ja väidetele, et Epic on tulnud PC mänge vabastama kurja Steami monopoli käest, on olukord pigem kurvemapoolne. See ei ole konkurents, vaid pigem omandab üks konkurentidest eksklusiivseid litsentse, sundides mängijad jõuga enda platvormile, samal ajal teeseldes konkurentsivõimelist mänguturgu.

Võtame näiteks Metro Exoduse. Hiljuti tuli välja uudis, et teos on järjekordne Epic Gamesi poe (ajutine) eksklusiiv. See tähendab, et väljaspool seda poodi ei ole võimalik endale teost arvuti peale soetada. See on pesuehtne monopol, kuna tarbijal, kes tahab Metrot, ei ole ostmiseks muud valikut. Tegemist ei ole innovatsiooniga, vaid pigem arendaja valikuga, mida ei langetatud Steami kasuks. Kas otsus oli tehtud tänu Epicu parema kasumiprotsendi või nende poolt pakutud raha tõttu ning kas valik tasub end ära ei ole veel kindel.

Kurb tõde on, et eksklusiivid, nii ajutised kui ka permanentsed, on oma loomult alati olnud tarbijavastased. Ma tean, et need on asjad, millega oleme juba pikalt harjunud 80ndate ja 90ndate konsoolisõdadest alates. Harjumus aga ei tähenda, et tegemist on hea äripraktikaga. Konsoolid on mingil määral suutnud stigmatiseerimisest pääseda, kuna lisaks mängudele võisteldakse konsooli riistvara ja tehnoloogiliste innovatsioonide alusel. Taolist olukorda ei tohiks aga olla arvutimängude puhul, kus on aastaid koos Steamiga eksisteerinud avatud turg.

Olukord on kurb, sest ma tahan Epic Gamesi poodi toetada, kuna suurfirma annab arendajatele tõesti parema diili kui Steam. Valve võtab loodetavasti sellest õppust, kuid nii oleme tagasi stagnatsiooni juures. Sellepärast ajabki mind nii vihale asjaolu, et Epic ise ei tee midagi, et oma edu kindlustada. Neil on võimalus luua uus platvorm, kus on pea kõik arvutimängud, head tingimused arendajatele ja mis on mugav kasutajatele. Seda viimast on nad aga eiranud ning pigem keskendunud litsentside kokku krahmamisele, sest nad ei usu, et nende pood suudab kliente ilma nendeta ligi meelitada.

Samas, ma mõistan suurfirmat – nende pood ei ole iseenesest tarbijale just kõige meeldivam, olles täpselt samasugune Steami varjus elav platvorm nagu oleme korduvalt varemgi näinud. Siin aga peitub probleem. Prioriteet ei tohiks olla eksklusiivide kokkurehitsemises, vaid pigem poe arendamises. Innovatsioon toob endaga kaasa innovatsioone. Olulisim, mida Steami puhul kritiseerida, on asjaolu, et Valve pole poes pea midagi juba pikka aega arendanud. Epicu tegevus ei õhuta aga konkurentsi arengut ja mängude noppimine ei tee midagi, et seda olukorda muuta. Poe sarnasus Steamile jätab isegi mulje, et suurfirma arvates arenemist pole vajagi.

Ma tean, et siin kirjapandu paneb kindlasti mitmeid kulmu kergitama, aga ma luban, et antud kurjustamine tuleb heast tahtest. Olen kõike seda varem kogenud ning kogen siiani anime puhul. On olemas erinevad teenused, mis lubavad tarbijal vaadata sarju, kuid kõiki neid iseloomustab halb videokvaliteet, viletsad subtiitrid ja kesine saadete valik. Selle asemel, et keegi üritaks uuendada ja olukorda muuta, üritavad teenusepakkujad lihtsalt näidata, kellel on suurem rahakott ning kes suudab endale rohkem eksklusiivseid litsentse muretseda.

Kui ma tahaksin vaadata kõiki sarju, mis mind huvitavad, peaksin ma endale soetama neli erinevat teenust, kõik kuumaksega. Nii on tegemist sulaselge tarbijavaenuliku käitumisega, mistõttu olen nendest loobunud ning vaatan animet illegaalselt. Siiski leian ma mooduseid, kuidas lemmikloojaid toetada, olgu selleks kas DVD, Blu-ray või manga ost, aga olen kurb, et mu käed niivõrd seotud on. Kas ma toetan praktikat, mis väärkohtleb mind kui tarbijat, või teen midagi ebaseaduslikku?

Ma siiralt ei taha, et videomängudega nii juhtuks. Nooremana sai üht-teist tõmmatud, aga pärast Steami allalaadimist olen alati sealt soovitud mänge ostnud puhtalt platvormi mugavuse ja tarbijasõbralikkuse tõttu. Piraatluse peamine põhjus ei ole rahapuudus nagu tihti arvatakse, vaid pigem just kliendisõbralikkuse puudumine. Steam on mulle pakkunud samas kvaliteedis pea kõiki olemasolevaid arvutimänge, andes samas võimaluse toetada lemmikarendajaid. Sel on omad murekohad nagu mängude üleküllastumine, aga olukord pole pooltki nii totalitaarne nagu paljud väidavad.

PC mängude hetkeseisund paneb aga pead raputama. Meil ei ole enam olukord, mille keskmes on kauplused A ja B, vaid ka C, D, E, F ning kõik ülejäänud kuni tähestiku lõpuni. Uplay, Origin, BattleNet, Bethesda, Rockstar, Microsoft, Discord ja hulgaliselt teisi platvorme on üritanud kokku rehitseda sama raha, mida Steam, puhtalt Valve’i matkides või läbi eksklusiivide pakkumise. Ainult GOG ja Humble on loonud tarbijale mingit laadi innovatsiooni, millega õigustada oma eksistentsi (lisaks raha teenimisele).

Epic Gamesi pood tundub hetkel tahtvat ainult mammonat. Suurfirma on loonud innovatsioone arendajatele pakutud kokkuleppe osas. Nüüd oleks aeg seda teha ka tarbijatele. Kõik see võib Valve’i tegutsema panna, aga ei tohiks mitte mingil juhul kliendivaenlikku äri heaks kiita. PC mängupoodide arendamiseks ja Steami troonilt kukutamiseks on vaja luua ausat konkurentsi läbi uuenduste.

Epic, teil on ropult raha. Kasutage seda millekski muuks kui litsentside ostmiseks. Minu arvutilaud, mis on täis erinevate väljalaskjate poodide ikoone, tõestab, et meie ei vaja järjekordset monopoli.