fbpx

Paar päeva tagasi internetti ringlema lastud mängu Watch Dogs reklaam, mis kujutab endas inimesi, kellele antakse reaalses elus võimalus omada mängus nähtavat nutitelefoni, tekitab palju küsimusi. Ma ei räägi siinkohal idee geniaalsusest, sest sarnast turundustaktikat oleme näinud eelnevalt näiteks filmide Carrie kui ka Devil’s Due reklaamimisel. Seades neid kolme omavahel pingeritta, jääb Watch Dogs kahjuks kaugele maha. Kui aga arvesse võtta julgust, siis on selliste reklaamide täiesti omaette tasemel LG oma meteoriidi langemisega.

„Amazing street hack” proovib olla kõike korraga. See jookseb kiiruga üle teemadest, mis näivad olevat produtsentide poolt kohustuslikuks seatud ning ei realiseeri neist korralikult ühtegi. Tekkivas kaoses puudub peategelane, inimeste emotsioon, reaktsioon toimuvale ning lõpptulemusena jätab ka telefonist mõjutatu soovida. Inimeste emotsiooni on selles videos nii vähe, et tekkis tunne nagu kogu reklaam oleks üles filmitud riigis, kus on vaid kaks inimest, kes on võimelised tundeid väljapoole näitama: Märt Avandi ja Ott Sepp.

Watch Dogs’i viimane reklaamklipp pani mind aga mõtlema, et ehk proovib ka kauaoodatud mäng ise olla rohkemat kui ta selleks suuteline. Avatud maailm on ju tore, aga kui seal saab teha liiga paljut, muutub soovitud eesmärk vastupidiseks ning ei tehta enam midagi. Vaatame kasvõi hetkeks aknast välja – piiritud võimalused, aga nende üleküllusest tulenevalt on mängitavus nii halb, et me pöörame oma pilgud kiirelt tagasi helendava ekraani poole. Kui asi ei ole kontsentreeritud, üleliigsest puhastatud  ning ei osutata konkreetselt vajaliku poole, kaotame kiiruga huvi ning vahikoer muutub magavaks koeraks (tõlge inglise keelde: Watch Dogs becomes Sleeping Dogs).

Sleeping-Dog-HD-Wallpapers

Watch Dogs näib pürgivat tõsise loo poole, millele on lisatud elektroonikat kontrolliv nutitelefon. See on paisatud avatud maailmaga fiktiivsesse Chicagosse, mis on Ameerika Ühendriikide kõige jälgitum linn. Seega mängul on isegi korralik tõepõhi all. Euroopas pakub Chicagole konkurentsi London, kus on hinnanguliselt üks kaamera iga 14 inimese kohta.

Ubisofti kohe ilmuv Watch Dogs lubab liiga paljut, et see kõik saaks olla hästi teostatud ja tõene. Ilmselt on see ka põhjus, miks mäng sai eelmise aasta sügisest selle suve algusesse edasi lükatud. Antud märk on hea, sest ilmselt nüüd saame omale viimistletuma ja läbimõelduma teose. Küll aga jääb  õhku küsimus, kas ehk  on kõike liiga palju. Vastuse saame igal juhul 27. mail, mil kauaoodatud Watch Dogs kõigi mängijateni jõuab.