fbpx

ARVUSTUS: MLB The Show 18

Pean tunnistama, et tunnen ennast natukene kohmakalt ning silmakirjalikuna. Olen palju kirunud FIFA ja NBA seeriate iga-aastaste väljalasete innovaatilisuse puudumist ning antud mängude kohta üksluisete ülevaadete kirjutamist. Kui aga tekkis võimalus kaeda virtuaalsetele pesapalliväljakutele, tekkis minus mõningane ebakindlus.

Esiteks, tegemist on esimese korraga, kui kurikavõlurite teost mängin ja sellest tulenevalt puudub võrdlus eelnevate teostega. Teiseks, mu kokkupuude pesapalliga lõppes kümneid aastaid tagasi, peale kehalise kasvatuse tundi põhikoolis. Aga siin see on – minu arvamus Ameerika Ühendriikide kõrgliiga pesapallist.

Mängulaadidest leiame kolm peamist ja tuttavat varianti. Rollimängu sugemetega Road to the Show, meeskonna majandamise katab Franchise Mode ja alternatiivspordialade simulaatoritele sarnaselt on olemas ka rahamasin nimega Diamond Dynasty, mis jäljendab näiteks FIFA Ultimate Team või NBA MyTeam mängulaade.

Pean tunnistama, et koheselt kui mäng tööle panna, hakkab silma juures kaks asja. Mäng näeb välja suurepärane ning animatsioonid on äärmiselt sujuvad, tehes nii mõneski kohas silmad ette teistele spordimängudele. Samuti peaks suuremad spordimängude frantsiisid õppima, kuidas luua mängimisõpetusi – MLBs on tegemist, vastavalt kasutaja oskustele, väga põhjaliku ettevalmistava osaga või ainult antud aastal lisandunud uuenduste ülevaatega. Arvestades minu olematut taset tundub, et veetsin enim aega just seda mängu õppides.

Olenemata sellest, millist positsiooni mängija väljakul parajasti täidab, saab valida kolme erineva nupuasetuse vahel lihtsamast keerulisemani, millest viimane annab kindlasti eelise, kui osatakse seda õigesti ära kasutada. Seejuures kiidaksin jällegi mängu õpetuslaadi, kus saab üsna kerge vaevaga selgeks kõik kolm varianti. Seega, kui teose mängimine oli selgeks õpitud, asusin mängulaade testima!

Oma karjääri loomine hakkab mängija minapildi sepistamisest läbi suurepärase mängijamudeli generaatori. Võimalusi on tõesti väga palju ning erinevalt FIFA või NBA mängude tavapärast, näevad uuesti ehitatud karakterid ka päriselt erinevad välja (mulle tundub, et olen mänginud sama tegelasega NBAd juba viimase dekaadi jooksul – olenemata kui väga maka  püüan, lõpuks tuleb ikka sama härra väljakule).

Mängulaad ise on üsna põhjalik ning miski ei tundu üleliigsena. Õnneks puudub lineaarne loojutustamine ja eesmärk on koheselt arusaadav – saada staarmängijaks. Siinkohal loob piiranguid eelvalitud mängijatüüp, ehk üleüldiselt kõike oskavat mängijat pole põhimõtteliselt võimalik  luua (seda siiski mööndusega, kuna piiratud oskuseid on võimalik parandada fokusseeritud treeninguga, kuid selleks pole kellelgi aega). Võib ehk öelda, et antud mängulaad on mõningane värskendus, kui seda võrrelda suuremaid palle sisaldavate mängude viimaste üllitistega ja enim sarnane ehk UFC viimasele väljalaskele.

Meeskonna juhtfiguuriks hakkamine on üsna elementaarne, silma hakkasid siinkohal aga mõningad puudujäägid. MLB The Show‘st puudub võimalus läbimängida lihtsalt ühte hooaega, mängija on sunnitud põhjalikult ettevõtma mitmeid järjestikkuseid hooaegu. Samuti puudub võimalus luua, muuta või ümberasustada meeskond, mis on Põhja-Ameerika spordiliigade simulaatorite juures kohustuslik element. Kolmanda negatiivse faktina tooks välja interneti ülese mitmikmängu puudumise. On üsna elementaarne, et sooviksin sõpradega läbida lugematuid hooaegasid ning hiljem omada uhkustamisõiguseid.

Positiivne on see, et kõik, mis mängu jõudis, on teostatud hästi ning kindlakäeliselt. Menüüd on ülesehitatud võrratult ning hooaja jagamine erinevateks perioodilisteks lõikudeks üsna huvitav idee. Samaaegselt peab aga tunnistama, et ei ole palju erinevust teiste analoogsete mängudega ning midagi hullupööra innovaatilist siit ei leia.

Järjekordselt avaldan enda subjektiivse arvamuse, et Diamond Dynasty, MyTeam või FIFA Ultimate Team on mängulaadid suunamaks kasutajaid ostma virtuaalvaluutat, mistõttu boikoteerin antud teemat ning ütlen lihtsalt – ei midagi uut ega põnevat.

MLB The Show 18 pakub veel mõningaid vastuolusid. Olenemata, et mäng näeb visuaalselt fantsastiline välja, jääb teos selgelt vajaka helilise poole pealt. Üllitise kauamängiv ei ole midagi erilist, pealtvaatajate melu on nõrgemapoolne ning kommentaatorid äraütlemata kesised. Ühesõnaga kõik, mis stuudios lindistatud, on halb.

Võib siiski öelda, et Sony San Diego Studios on valmis saanud ühe tugeva spordimänguga. Kõik, mis mängu jõudnud, on sooritatud hästi, mängu heliline pool jääb väikeseks ääremärkuseks. Kindlasti oleks ,,suurtel“ spordisimulaatoritel siit nii mõndagi õppida, et kuidas teha lõpuni viimistletud mängu, mis on täpselt see, mis lubab ennast olevat.

Kuna pole eelnevate analoogidega kokku puutunud, on mul keeruline öelda, kas tegemist on mingit sorti edasiminekuga antud seerias. Küll aga võin üsna kindlalt öelda, et järgmine aasta tulen pesapalli juurde tagasi. Seega kõik, kes on EA ja 2K mängudest sama tüdinenud kui bussiga number 18 Nõmmelt kesklinna sõites, soovitan kindlasti astuda välja enda mugavustsoonist ja natukene kurikaid testida!

PÄEVA FAKT: Erinevalt ühe emakeelse veebilehe arvamusest, ei ole MLB näol tegemist Master League Baseball’iga – MLB on lahtikirjutatuna siiski Major League Baseball.