fbpx

Gamescom 2018 mängumessi raames osalesin Bandai Namco pressiesitlusel. Tegemist oli vinge üritusega, kus meile näidati 7 erinevat mängu. Siin on minu esmamuljed!

Jump Force

Weekly Shonen Jump mangakataloogil põhinev 3D-kaklusmäng oli proovitav koos just äsja väljakuulutatud tegelastega. Kuigi graafika ja kaadrisagedus kindlasti võtavad harjumist, suudab mäng siiski mulle kui Shonen Jumpi fännile naeratuse näole tuua. Kaasa aitab ka fakt, et teosega tuleb kaasa huvitava looga üksikisiku kampaania. Mis aga kõige tähtsam – tegelasi on veel tulemas! Sellele vaatamata, ootan ainult mängu PC-versiooni… Puhtalt sellepärast, et saan motion blur efekti maha keerata.

Ace Combat 7: Skies Unknown

Kas Teile meeldib „Top Gun“? Kui jah, siis Ace Combat peaks olema mänguseeria, mida kindlasti proovida. Seitsmes peatükk toob endaga kaasa parema graafika, uhkemad reaktiivlennukid, suuremad kaardid ja, kui treilerist lähtuda, ülimalt dramaatilise loo. Kuigi antud seeria pole miski, mis mind otseselt köidab, tean ma, et Ace Combati fännid on olnud kaua näljased ning Skies Unknown tundub olevat üks suur ja maitsev eine… Muidugi serveeritud lendaval taldrikul! Oeh, see ei olnud hea nali…

Soulcalibur VI

Originaalne Soul seeria saab endale kuuenda osa, kus ei kähmle kõigest fännidele tuttavad karakterid, aga ka külalistegelased nagu kõigi lemmiknõidur Geralt ja Tekkeni Yoshimitsu. Kuigi ise ei ole kunagi Soulcaliburi pikalt mänginud, peab tunnistama, et kuues peatükk oli üks väga hästi juhitav ja lõbus kogemus. Mäng nägi ilus välja ning jooksis ülisujuvalt, tänu millele tõi iga mõõgavõitlus mind lähemale mängu eeltellimisele… või siis The Witcher 3 mängimisele.

11-11: Memories Retold

Pressiesitlusel näidati meile ka uut indie-mängu, mille valmimist Bandai Namco toetab. 11-11: Memories Retold on Esimese maailmasõja teemaline teos, mille toob meieni tuntud animatsioonistuudio Aardman Animations ja Digixart. Tegemist on üllitisega, mis eelkõige tahab mängija võtta kaasa kahe tegelase isiklikule teekonnale läbi ühe maailma suurima tragöödia. Seda kõike toob esile imekaunis visuaalne stiil, tehes mängu justkui liikuvaks maaliks. 11-11: Memories Retold on kindlasti teos, mille 2014. aasta Valiant Heartsi fännid peaksid endale sobitama.

The Dark Pictures Anthology: Man from Medan

Supermassive Gamesi uusim projekt on õudusantoloogiaseeria The Dark Pictures, mis lubab tuua umbes kaks korda aastas mängijateni 5-6 tunniseid kogemusi, mis peaksid kõigil ihukarvad turri ajama. Sai proovida esimest osa, alapealkirjaga Man from Medan. Seal oli kõik, mis Until Dawni kaasahaaravaks tegi – õudusfilmilik õhkkond, vapustavalt hea graafika ning valikud, valikud ja veel kord valikud. Kui õudusantoloogia idee iseenesest ei tõmba ligi, tasub võtta teadmiseks – The Dark Pictures Anthology: Man from Medan pidi olema kõige hargnevama looga teos, mida stuudio on tootnud!

Twin Mirror

https://www.youtube.com/watch?v=2A2rnXj5tQs

Dontnodi uusim psühholoogiline märul oli mängitav Bandai Namco alas ning haaras mu tähelepanu koheselt. Nagu stuudio varasemates teostes peab ka siin tegema valikuid, mis muudavad loo kulgemist. Demos tutvustatud mängitavus keskendus aga peategelase Sami võimele lahendada mõistatusi, viies mängupildi otseselt tema mõistusesse. Dontnodi võime näidata meile Sami mõttemaailma läbi mängu ja erinevate tegelaste oli midagi tõeliselt omapärast, mistõttu ootan pingeliselt Twin Mirrori esimest episoodi. Loodetavasti ei ole ka ülejäänud kaks osa kaugel!

One Piece: World Seeker

Minu suurim üllataja Bandai Namco poolt oli siiski One Piece: World Seeker. Peab tunnistama, et animeseeria on mulle alati huvi pakkunud, aga pole kunagi jõudnud vaadata ning sarja põhjal tehtud mängud pole mind suutnud üle võita. World Seeker pani mind teisiti mõtlema! Tegemist polnud Dynasty Warriors stiilis võitlusüllitisega ega ka kaklusmänguga, vaid hoopis seiklus-märuliga. Mängitavus oli väga sarnane Arkhami seeriaga, ent peategelase Luffy võimed tegid ringi liikumise ja erinevad lahingud täiesti omapärasteks. World Seekeri piraadiseikluse demo oli nii hea, et tekitas tahte „One Piece’i“ vaatama hakata – jah, kõike 850+ episoodi.

Hea töö, Bandai Namco! Esitlused ja demod olid varieeruvad ja ülihead ning isiklikult ootan pea kõiki neid mänge. Aga palun tooge Taiko trummipuldid läände… Taiko no Tatsujin oli tänu nendele kirjeldamatult lõbus!