Leho mängis… autovabal päeval rallimänge

22. september on rahvusvaheline autovaba päev. Vurame sel päeval pärisautodega võimalikult vähe ning uurime, kuidas liikuda muul viisil ja keskkonnasõbralikumalt, näiteks jalgsi, rattaga, ühistranspordiga. Aga et roolimise nälg kustutatud saaks, on tänane artikkel pühendatud automängudele. Proovisin kahte rallimängu, mis erinevate aastate septembrites ilmunud.

art of rally

Päev vähem kui aasta vanune art of rally püüdis mu silma juba väljakuulutuse paiku, kuid mänguvideote nägemise hetkest teadsin, et seekord piirdun vaid proovimisega – juhtimise pealtvaatenurgad ei sobi mulle eriti.

Maanteemürskude valitsemise tehnika vajab harjutamist, aga õnneks käib see piltilusas maailmas ja mõnusas atmosfääris. Visuaalne stiil on äärmiselt lahe: lihtne, vokseldatud, nurgeline ning rõõmsavärviline. Saatmas on ideaalselt klappiv synthwave muusika, mida Ukraina artist Tatreal on kirjutanud lausa 4,5 tundi. Jep, neli ja pool tundi!

Rallikate füüsika on ka päris hea ja kui art of rally peaks saama kunagi ka tagant- ja eestvaate, võin mängu naasta. Pöialt tasub pihus hoida, sest uuendusi tuleb senini. Praeguseks on rallipaikade nimistusse lisandunud ka Keenia varasema Soome, Sardiinia, Norra, Jaapani ja Saksamaa kõrval. Veelgi muljetavaldavam on sõidukipark – ajaloolisi ja kultuslikke autosid on esinemas üle 50. Mitte küll oma nimede all, kuid kloonidena siiski selgelt äratuntavad.

art of rally on superkena ja väga äge! Loodetavasti lisab Funselektor Labs oma pärlile viimase lihvi ka oodatud kaameranurkadele näol ja varsti saab teisteski perspektiivides näha teel eest sibavaid rahvahulki ning lasta ralliprožektoritel lõigata vaatemänguliselt pimedust võluvate metsade kurvikäänakutes.

V-Rally 4

Üllatavalt palju on kihutamismängude sarju, mille Kylotonn üle on võtnud. Kuulsaim muidugi WRC sari selle 5. osast peale ja tulev aasta peaks meieni tooma järgmise Test Drive’i, aga ka FlatOut 4: Total Insanity ja V-Rally 4 on samast stuudiost. Kaks noist neljast tuntud sarjast, mis kannavad ka nimes 4-ja, on seni jäänud oma saagade viimasteks peatükkideks.

Kõikidest noist „Kylotonn teeb uut … “ uudistest erutas mind eriliselt aga just V-Rally 4 oma. V-Rally: Multiplayer Championship Edition ja V-Rally 2 Expert Edition on minu mälestustes hiilgavad ning V-Rally 3, kuigi rohkete probleemidega, oli oma võluga.

Lootsin V-Rally 4 juures kogeda sama pinget ja rõõmujoovastust mida eelnevad pakkusid, kuid sain kohutava pettumuse! Mitu tundi mitme kuu vältel üritasin oodatud mänguga sõbruneda, ebaõnnestunult.

Põhimure – juhitavus. Jah, kihutamismängudele keskendunud stuudiona on Kylotonn suutnud luua mingi kummastava autode käsitlemise süsteemi. Masinaid on palju, samuti üle 50, kuid mäng on tehtud ebasobivalt raskeks ja neljarattaliste taltsutamine on V-Rally algsele arkaadilikule olemusele vastukäivalt keeruline.

Jubedad on ka rajad, mis kubisevad lõksudest. Erinevad distsipliinid – ralli, rallikross, bagikross, hill climb, oskussõidurajad – ei paku ükski erilist lõbu ega suuda kübetki taastada oma eelkäijate aurat. Nõmeduse tipp on kampaania segane ülesehitus ja ebavajalik tiimi manageerimine. Pildikülg on kesine, kuid käib kah. Taustamuusika seevastu röögatu rämps. Jällegi täielik vastuolu oma esiisaga.

On arusaamatu, kuidas kiirsõidumängudele pühendunud Kylotonn sellise käki 2018. aasta septembris välja lasi. Kusjuures, väidetavalt olid palgal ka mõned varasemaid V-Rallysi vorminud mehed.

V-Rally oli seni ehk parim ainult Prantsusmaal tehtud kihutamisseeria, kuid Kylotonn tõmbas oma kodumaa uhkusele solgivee peale. Tea, kas hakatakse sellist mainekahju veel kunagi uue osaga lappima.