Leho Lahtvee TOP 4 mänguelamust aastal 2019

Nagu igal detsembril, tuli Sten jälle jutuga, et ma oma aasta parimad välja tooks. Esikohaga loomulikult mingit küsimust ei tekkinud.

Lõppeval aastal jõudsin kahjuks mängida võrdlemisi vähe. Enamasti käppisin loomulikult taas vanemaid asju, kuigi käputäis selle aasta mängudest, enamasti FPS-id, jõudsid mu arvutisse samuti. Siinkohal mainin taas, et hiljutised Terminator Resistance ja Sniper Ghost Warrior Contracts olid minu meelest päris korralikud. Üldse on olnud päris FPS-keskne aasta, sest lausa 2/3 mu mängudest olid läbi silmade vaates. See kajastub ka mu väljavalitute nimistus, kus suurem osa esimese isiku perspektiivis.

Kõige rohkem kasutasin USA lõbuvara, kuid TOP 10 hulka, kui ma seda teeks, mahuks vast ainult Call of Duty: Ghosts. Mõnusamad tänavused palad on loodud mitmel pool Euroopas, mis peegeldub ka mu topis. Kuna olen enamikest allolevatest juba Level1 veergudel heietanud, siis ma ei tee pikalt.

4. FAR: Lone Sails

Väheste värvidega minimalistlik postapokalüptiline indie sidescroller. Täpselt minu maitse. Lähemalt sellest Belgia briljandist Level1-s varsti ka minu suu läbi, aga seni loe Sandra arvamust!

3. Dishonored

Just nimetasime selle Prantsusmaalt tulnud hiilimise ka 2012.aasta parimaks pärliks!

2. Battlefield 4

Enamik mängud ununevad, üksikud hakkavad hiljem korduvalt meenuma. Rootslaste särav tähtteos pani minus mingi seemne idanema, sest mõtterajad toovad mind pidevalt tolle juurde tagasi.

1. A Plague Tale: Innocence

Prantslased leidsid mängule küll kehva kõlaga nime, mida raske reklaamida, kuid sel kevadel ilmunud kõigi aegade parimat mängu see ei riku!