Yakuza 6: The Song of Life – Kazuma Kiryu lõpu imeline algus

Yakuza mänguseeria kuues peatükk jõuab poelettidele juba kõigest kuu aja pärast, seega on hea aeg rääkida, kuidas The Song of Life mind oma esimeste tundidega võluda suutis.

Yakuza 6 on seeria peategelase Kazuma Kiryu viimane mäng ning tänu sellele faktile on paljudel fännidel kõrged ootused. See emotsionaalne kaalukus pole aga kõigest nähtav fännide diskussioonis, aga ka The Song of Life’i narratiivis. Teemad nagu perekond ja mida ollakse valmis tegema, et seda kaitsta, on kõik siin esikohal. Seeria tegelaste arv on muutunud iga mänguga aina suuremaks ja suuremaks, kuid kuues osa paneb fookusesse just Kiryu ning tema kasutütre Haruka – duo, kellega mängijad on koos olnud juba üle kümne aasta (mängusisese aja järgi).

Lugu leiab aset otse peale Yakuza 5 finaali. Kiryu leiab end taaskord trellida tagant, kus ta peab istuma 4 aastat. Üllataval kombel pole ta selle üle vihane, vaid hoopis vastupidi! Kiryu on kindel, et peale vangis istumist on nii palju aega mööda läinud, et kõik tähelepanu on tema pealt kadunud, tänu millele ta võib täiesti julgelt oma perekonna juurde naasta ning nendega koos rahus elada.

Kahjuks sellised plaanid tihtipeale ei õnnestu. Vangist välja sammudes avastab Kiryu, et Haruka on kaduma läinud. Sel ajal, kui tema vangis istus, liikus kõik negatiivne tähelepanu tema perekonna peale, mistõttu olevat Haruka kodust ära jooksnud. Samuti avastab mees, et suur osa tema Tokyo allilma kamraadidest on kas vangistatud või samuti kaduma läinud. Kuna mujalt vastuseid ei saa, naaseb Kazuma Kiryu, legendaarne Dojima Draakon, seeria kesksesse linnaossa – Kamurochosse.

On ülihea tunne tuttavaid tegelasi taaskord näha. Kuna eelnenud mäng, Yakuza 0, leidis aset enne kogu seeriat, on tore näha põhiloo jätku pärast eepilist Yakuza 5. Mänguarendajad on väga teadlikud sellest, kui raske võib olla fännidel loobuda seeria peategelasest ning seda kõike peegeldab narratiivi emotsionaalsus. Kuuenda osa algus on palju vaiksem ja dramaatilisem võrreldes Yakuza 0 plahvatuslike esimeste tundidega.

Niipea, kui jõutakse Kamurochosse, on mängijal võimalik see linnaosa tervenisti läbi kammida. Siit tuleb välja SEGA veidi teistsugune lähenemine teosele tänu uuele mängumootorile. Igas Yakuza mängus on eelistatud kvaliteeti kvantiteedi üle ja see on vägagi tõsi The Song of Life’is. Kõrvaltegevusi on vähem, kuid need on palju sügavamad ja detailsemad kui kunagi varem. Kõik need leiavad samuti aset seeria kõige elavamas versioonis Kamurochost. Humoorikad kõrvalmissioonid on tagasi ning seekord on kõik otsast lõpuni häälnäideldud. Fännide lemmikminimängud, nagu näiteks karaoke ja pesapall, on lõpuks saanud uuendusi, tehes nad paremaks kui kunagi varem. Lisaks sellele on võimalik kogeda täismänge läbi erinevate mänguautomaatide, käia klubides, suhelda inimestega läbi interneti, päästa kasse ja isegi käia jõusaalis ning dieeti pidada.

Need viimased kaks on eriti olulised, kuna käivad käsikäes Yakuza 6 uue rollimänguliku lähenemisega tegelase parendamisele. Selle asemel, et oleks üks kogemuspunktide riba, on Kiryul mitu aspekti, mida võib arendada: olgu selleks kiirus, tugevus või vastupidavus. Iga mängija tegevus annab mingit sorti punkte, isegi söömine. Erinevate toitude tarbimine annab erinevaid kogemuspunkte. Mängijal ei ole võimalik seda ka ekspluateerida, kuna Kiryul saab süües kõht täis. Täis kõhuga söömine ei too enam mingeid boonuseid.

Jõusaal jõusaaliks – kõige suurema trenni saab Kiryu tülinorijatele molli küttes. Siinkohal särab kuuenda peatüki uus võitlussüsteem. Kuigi suuresti on ta sarnane eelmiste mängude kaklemisega, kus tuleb lüüa vastaseid kiirete hoopidega ja combo‘sid lõpetada tugevate aeglaste matsudega, on Yakuza 6-s natuke vähem süsteeme. Ei ole enam erinevaid võitlusstiile, nagu oli 0-s ja Kiwamis, mistõttu peab ühe universaalsega hakkama saama. Selle tulemusena on uues mängus kaklused tsipa aeglasemad, kuid palju suurejoonelisemad kui varem. Pidepunktiks on uus füüsikamootor ja vastaste suurem arv. Kiryul on võimalik vastaseid teineteise otsa lüüa või isegi tervel grupil jalad alt ära niita. Peale selle on ka uus Extreme Heat Mode, mille käigus Kiryu muutub kordades tugevamaks ja laastab vastaseid seeria kuulsate Heat Move’idega.

Kaklused teevad aga kordades paremaks mängu vapustavad visuaalid (tänu uuele mängumootorile, muidugi). Graafika on ülihea, tehes Yakuza 6-st kindlasti ühe parima väljanägemisega mängu, mida olen kogenud. Kuna teos näeb tunduvalt realistlikum välja, on selle tulemusena iga rusikalöök, iga kannaga näkku löömine niivõrd jõuline, et on pea võimatu teha erinevaid brutaalseid Heat Move‘e ilma, et oleks mingi grimass näos. Peale selle on uus mängumootor teinud Kamurochos ringi liikumise palju sujuvamaks, lubades esimest korda kogu seerias minna erinevatesse hoonetesse ilma, et peaks vahepeal laadimisekraani passima. Kuigi kaadrisagedus on madalam, kui Yakuza 0 ja Kiwami puhul, ei ole mingi tragöödia mängida teost 30 kaadrit sekundis, arvestades, et suurem osas seeriast jookseb sama moodi. Nagu sai mainitud, on tegemist uue Dragon mängumootori debüütteosega ning siiamaani ei oska ma selle kohta midagi halba öelda.

Yakuza 6: The Song of Life avapeatükid jätsid mulle ülimalt palju positiivseid muljeid – emotsionaalne lugu, mis leiab aset seeria kõige elavamas ja realistlikumas Kamurochos. Teos peaks olema iga PlayStation 4 omaniku radaril, olgu nad siis Dojima Draakoniga tuttavad või mitte. Kui esimesed tunnid olid juba niivõrd emotsionaalsed, poetavad nii fännid kui ka uued mängijad teose lõpus arvatavasti pisaraid.

Kazuma Kiryu uusim (ja viimne) seiklus tuleb välja 17. aprillil.