Egerti TOP 5 oodatuimat mängu aastal 2017

Me tegime seda eelmisel aastal ja teeme ka tänavu! Level1 kollektiivi liikmed panevad kirja enda oodatuimad videomängud, mis peaksid kõigi eelduste kohaselt 2017. aastal ilmuma. Kas tänavu läheb paremini ja mängude massiline edasilükkamine võtab aastakese puhkust? See selgub järgmise 12 kuu jooksul!

Vaadates tagasi möödunud mänguaastale, julgen öelda, et see oli igati okei. Hoolimata sellest, et ma pigem mängisin vanemaid teoseid, oli mul õnn mängida eelmise aasta hinnatumaid mänge, nagu näiteks DOOM ja Overwatch. Mängitud sai ka FIFA 17 ja Far Cry Primal ning, mis kõige tähtsam, Pokemon Go. Ülejäänud 2016 aasta mängud, mida veel tahaks proovida, võtan ma ette ilmselt selle või isegi järgmise aasta jooksul. Oodatud mängude nimekirja koostamine oli keeruline – veel viimasel minutil viisin muudatusi sisse. Mis hetkel nimistust välja jäi, on kindlasti Kojima värskeim, hetkel valmiv teos Death Stranding, kuna seda tänavu me kindlasti ei näe (kuigi väga tahaks!).

Resident Evil 7: Biohazard

Olen olnud Resident Evili frantsiisi austaja esimesest PlayStationi konsoolile ilmunud mängust alates. Seitsmendat osa ootan ilmselt juba aastast 2013 – mitte, et see oleks tollal välja kuulutatud, kuid oleks ilmselt võinud, minu südamerahuks. Samas on mul hea meel, et selle tegemisega oodati ning et see tuleb välja nii nagu ta tuleb, ehk ei ole tegu pelgalt jookse-ja-tulista mänguga vaid peale osava nupuvajutuse peab taaskord mõtte tööle panema ning oma pääsetee välja nuputama. Seitsmendast osast on kadunud nii mõnigi armsaks saanud tegelaskuju nagu näiteks Claire Redfield või Jill Valentine, samuti ei ole märgata ka kuskil vihmavarju sümboolikat. See aga väga ei morjenda, mulle meeldib ikka ennast lohutada mõttega, et mängust leiab kindlasti viiteid varasemalt ilmunud mänguseeriale. Igatahes tõotab sellest tulla sarnaselt hea Resident Evili mäng… nagu need, millega alustasin 90ndatel.

South Park: Fractured But Whole

Kui kinodesse ilmus „South Park: Bigger, Longer & Uncut“ täispikk film, sai seda alaealisena vaatamas käidud ning meenub isegi saali tagumistelt istmetelt kõlanud lause: „See film pidi ju alaealistele keelatud olema, siin ainult alaealised ongi“. Tol ajal oli see kõva sõna, kui selle filmi ära nägid ja sõpradega jututeemaks võtsid. Enam ma sellest telekast jooksvast seeriast midagi eriti ei arva, kuid nende esimene mäng – South Park The Stick of Truth – äratas minus taas huvi „South Parki“ vastu.

Olles paar kuud tagasi  esimese osa läbi mänginud pean tunnistama, et tegu oli tõepoolest naljaka teosega. Raske uskuda, et teine osa võiks tulla mingil viisil või vormil halvem. Peerunaljad ja üleüldine absurdsus kutsuvad mind seda mängu mängima – selle asemel et mõnda komöödiat vaadata (neid pean tikutulega taga otsima) eelistan võtta ette South Parki mängu. Nalja kõvasti rohkem!

Horizon: Zero Dawn

Peab tunnistama, et pikalt ei arvanud ma sellest mängust suurt midagi, kuniks hetkeni, mil ilmus värske treiler. Ma tahaks seda mängu mängida kasvõi puhtalt ilusa pildi pärast. 4K telerit mul veel kodus ei ole, rääkimata Playstation Pro-st, kuid siiski näeb see super välja! Pealegi naiskangelased, kes päästavad päeva, on minu silmis alati populaarsed olnud. Võiks arvata, et ei ole enam kaugel aeg, kui silmaga ei tee vahet mängupildil ja reaalsusel. Mängu treilerist jääb mulle mulje, et lugu meenutab midagi Far Cry seeria sarnast, kuid esmamulje võib olla petlik. Seega olen nüüd antud mängu suhtes palju entusiastlikumalt häälestatud kui varem ja ootan põnevusega, mis sellest valmis on vorbitud.

https://www.youtube.com/watch?v=RRQDqurZJNk

Detroit: Become Human

Kogusin ennast kaua ning eelmise aasta detsembris võtsin kätte lõpuks Telltale’i „tee otsuseid ja vastuta nende eest“ mängud. Nüüd aga imestan, et miks see mul nii kaua aega võttis. Telltale’i mängude ning näiteks ka Until Dawn’i juures meeldib see, et tahaks neid kohe uuesti mängida, et näha, mis oleks võinud saada, kui oleks teinud teised valikud. Sellepärast ootan ka mängu Detroit: Become Human, mis tõotab tulla midagi sarnast, kus mina otsustan, milliseks kujuneb mäng, milline on lõpp, kes sureb, kes elab ja mida oleks saanud teisiti teha.

NieR: Automata

Juba mõnda aega seisis kõnealuse mängu demo mu PlayStationis kuniks ma selle lõpuks prooviks ette võtsin. Mulle meenutas see Devil May Cry’d, kuid veidi paremat. Esimene mõte oli, et ma pean selgeks õppima, kuidas kasutada PlayStationi puldi R1 ja R2 nuppu samaaegselt, mitte enam ühte või teist kordamööda (selline harjutamine võib tulla kasuks, näiteks FIFAt mängides). Kiindusin sellesse esimestel minutitel ning olin sunnitud muutma oma senist oodatuimate mängude edetabelit juba teist korda (esimene oli Horizon: Zero Dawni viimasel minutil lisamine). Mängupilt, mis ruumides, platvormidel või alustel võib täiesti erineva nurga all olla, hakkas kohe silma. See on just see jookse-ja-tulista mäng, mille ma järgmisena ette võtaks. Hetkel on ilmselt number kaks mäng, mida Resident Evil 7 järel oodata!