ARVUSTUS: Yakuza Kiwami 2

Nagu olen varemgi öelnud – uusversioonide tegemine on raske. Tuleb luua kogemus, mis meelitaks ligi uusi mängijaid, samal ajal jättes alles elemendid, mida vanad fännid niivõrd armastavad. Yakuza 2 on üks minu lemmikuid seerias, seega latt oli kõrgel. Sellele vaatamata suutis Yakuza Kiwami 2 minu ootuseid ületada, olles mitte kõigest hea uusversioon, aga ka võimas mäng.

Kiwami 2 toob 2008. aastal välja tulnud Yakuza 2 Playstation 4-le, asendades vana PS2 tehnoloogia uhiuue Dragon mängumootoriga. Lugu ja vaheklipid on oma ehituselt muutmata, aga mängitavus ning kõik, mis seda ümbritsevad, on täiesti teistsugused. Just nagu esimene Kiwami, nii üritab ka teine osa anda mängijatele kogemust, mis on narratiivi osas identne originaaliga, kuid kõik muu on erinev.

Lugu on üks seeria parimaid. Peategelane Kazuma Kiryu tiritakse tagasi Jaapani allilma, et viia läbi rahuläbirääkimised Tokyo ja Osaka yakuza organisatsioonide vahel. Viimastel on aga teised plaanid, mistõttu tekib suur konflikt, mis ähvardab Kiryu yakuza perekonna eksistentsi. Lisaks sellele tegutseb üks tundmatu kättemaksuhimuline organisatsioon, kes tahab Kamurochot leekides näha.

Loo üks tugevamaid külgi on tegelased. Kiryu puutub kokku paljude lahkete hingedega, kes teda aitavad. Kõige meeldejäävam nendest on Sayama Kaoru – karm naisdetektiiv, kel on põlev viha Jaapani allilma vastu. Tal on enda mineviku kohta palju küsimusi, millele Kiryu vastuseid leida aitab. Kaoru on väga hea tegelane ning sobiv partner Kiryule ja nendevahelise suhte õitsemine on loo üks parimaid osi.

Ei saa mainimata jätta mängu antagonisti Ryuji Godat, kes on siiani seeria parim rivaaltegelane. Kandes Kansai Draakoni hüüdnime, tahab ta Kiryule (ehk siis Dojima Draakonile) oma koha kätte näidata. Tema silmis tohib yakuza maailmas olla vaid üks säärane tiitel. Ta pole küll ääretult sügav tegelane, aga karismaatiline ja ülivõimas, olles tähelepanu keskpunkt igas stseenis, milles ta üles astub. Ryuji ja Kiryu vahelised kähmlused on siiani ühed sarja parimad.

Kuna Yakuza 2 on kaks konsoolipõlvkonda vana, siis pidi mängitavus otseloomulikult muutuma. Kiwami 2 on mänguna nagu rafineeritud versioon Yakuza 6-st – linn on suurem, kõrvaltegevusi rohkem ja graafika isegi sutsu parem. Ent kui kuuendas peatükis olid pea kõik kõrvalmissioonid häälnäitlemisega, kahjuks ei saa sama öelda antud uusversiooni kohta. Sellele vaatamata on tegevusi tohutult ning kõrvalmissioonid humoorikamad kui originaalis.

Mängijal on võimalik uurida kahte linnaosa – Kamurocho ja Sotenbori. Mõlemad kaardid on paksult ajaviitmisvõimalusi täis, kuid nende seas paistavad välja kaks pikemat kõrvaltegevust. Esimene nendest on esmakordselt Yakuza 0-s ilmunud kabareeklubi juhtimine, mida on natukene kompleksemaks muudetud. Lisaks sellele on tagasi toodud ka kuuenda osa gängi minimäng, mida on tänu paarile uuele mehaanikale kordades paremaks tehtud.

Põhiosa mängitavusest on erinevatele tülinorijatele lõuga andmine ning just siin saab näha kõige rohkem arengusamme. The Song of Life sai palju kriitikat enda veidi pinnapealsema võitlussüteemi üle. Kiwami 2 tuunib seda aga palju paremaks – füüsika pole enam nii totakas, Kiryu juhitavus on parem ning mängija ei tunne nagu ta oleks kõigist mitukümmend korda võimsam. Rohkem on pandud rõhku ka külmrelvade kasutamisele, lubades mängijal kasutada nuiasid, mõõkasid või isegi triikrauda.

Ülesehituselt on kaklemine nagu Yakuza mängudes ikka – viruta vaenlastele kas kiirete või aeglaste hoopidega ning täida enda Heat riba. Kui see on piisavalt täis, võib mängija kasutada ülivõimsaid Heat Move’e, mida on Kiwami 2-te tohutult palju juurde lisatud. Tagatipuks on Kiryul võimalik saada sõpradeks erinevate linnaelanikega, kellega saab koomilisi koostöö Heat Move’e teha. Samuti on tagasi kuuenda peatüki Extreme Heat Mode, kuid seekord on selleks vaja täis Heat riba, tehes selle kordades strateegilisemaks.

Yakuza Kiwami 2-s on uus lisalugu, milles on võimalik mängida seeria tuntud maniaki Goro Majimaga. Tema seiklus seob kinni paar lahtist otsa Yakuza 0-st (ta oli peategelane), aga üldiselt polnud tema kampaania väga eriline, paar hetke välja arvata. Majima mängitavus on ülimalt pinnapealne, tehes temaga mängimise kiiresti igavaks, lisaks oli lugu kõigest paar tundi pikk. Täismängu kestus võib aga ulatuda üle 50 tunni.

Visuaalselt on mäng imeline. Dragon mängumootor suudab elu sisse hingata mitte kõigest tegelastele, aga ka mängukeskkonnale. Tegelaste animatsioonid on tihtipeale vapustavalt head, millele annab veelgi rohkem kaalu teose hämmastav häälnäitlemine. Uusversiooni jaoks toodi tagasi paljud tuttavad näitlejad, aga ka paar uut. Kõik tegid head tööd, kuid isiklikult eelistan originaalteose hääli. Samad tunded on mul heliriba suhtes, mis on väga teistsugune, kuid siiski paneb adrenaliini pumpama õigetel hetkedel.

Yakuza Kiwami 2 on uusversioon, mis ei ürita varjutada originaalteost, vaid pigem annab võimaluse kogeda tuttavat narratiivi teises mängitavuses ja stiilis. On mõttetu vaielda kumb versioon on parem – pigem võiks lihtsalt nautida kahte eri tõlgendust ühest imelisest mängust.

Ryuji usk oli, et Jaapani allilmas peab olema vaid üks Draakon. Õnneks sama reegel ei kehti Yakuza 2 kohta – neid võib meil olla ka mitu!