Marguse TOP 5 Jaapani mängu aastal 2018

Järjekordne edukas mänguaasta on möödas. Kuigi pea pooled eelmise aasta oodatud teoste nimekirjas leidunud nimed ei tulnudki välja, siis need, mis poelettidele jõudsid, olid ikka paganama head! Nagu traditsiooniks on saanud – siin on viis parimat Jaapani arendajate poolt välja lastud mängu 2018. aastal.

BLAZBLUE: CROSS TAG BATTLE

Kaklusmängud on lahedad! Panin BlazBlue siia Dragon Ball FigherZi asemel, kuna mulle meeldib selle mängu tag-süsteem, üleüldine kaklusmehaanika ja tegelased tunduvalt rohkem. Peale selle oli just BBTAG see mäng, milles ma olen kahekordne Eesti tšempion!

ATELIER LYDIE & SUELLE: THE ALCHEMISTS AND THE MYSTERIOUS PAINTINGS

Kui pikk saab üks pealkiri olla? Nagu ma juba korra kirjutanud olen, on Atelier Lydie & Suelle tore ja rahulik Jaapani rollimäng, milles pole mingit suurt jumalikku ohtu ega eneseohverdust maailma päästmise nimel. Tegemist on tegelastele ja nende argiprobleemidele keskenduva teosega, mida on lihtsalt hea nautida. Kui vaid rohkem videomänge oleks sellised…

YAKUZA 6: THE SONG OF LIFE

Yakuza seeria on nakkushaigus, mille on minuni kandnud kolleeg Lauri. Ühel heal päeval laenasin temalt Kazuma Kiryu viimase peatüki ja pean tõdema, et see oli ikka paganama lahe. Ilusas ja värvilises Kamurochos molli andmine pole kunagi nii hea tundunud, kui Yakuza 6 Dragon mängumootoris. Lisaks sellele oli üllitises väga hea lugu, mis tõmbas isegi pisara silma. Loodan, et järgmise aasta Judgement tuleb tuus!

VALKYRIA CHRONICLES 4

Sel aastal sai täis kümme aastat esimese Valkyria Chroniclesi ilmumisest. Tegemist on minu lemmikuima videomänguga läbi aegade ning olin totaalses joovastuses, kui nägin, et seeria saab endale neljanda peatüki. Valkyria Chronicles 4 on esimesele teosele ääretult truu, suutes tabada täpselt seda originaalset tunnet, mida kogesin kümme aastat tagasi, ent olles samal ajal uus ja värskendav. Taktikaline käigupõhine, reaalajas toimuv lahingusüsteem on siiamaani üks unikaalsemaid asju, mida videomängudes näinud olen.

MONSTER HUNTER: WORLD

Päris mitu konsoolipõlvkonda tagasi nägi PlayStation 2 peal ilmavalgust Capcomi kollijahtimisseeria esimene mäng, Monster Hunter. Nintendo ja Sony pihukonsoolide küüsis oldi pantvangis ikka päris pikalt, kuid üle-eelmise aasta E3 Sony pressikonverentsi üks suurim pauk oli Monster Hunter: World. Teos oli megahitt – lisaks sellele, et tegemist oli mullu suurima Steami väljalaskega, sai sellest ka Capcomi enim müünud mäng läbi aegade (arvestades, et sama firma poolt on tehtud Street Fighter, Resident Evil ja Devil May Cry, on see ikka märkimisväärne). Ilusad värvilised maailmad, lahedad relvad ja rüüd ning aukartust tekitavad koletised teevad Monster Hunter: Worldi minu aasta mänguks aastal 2018. Sel aastal näeme ka suurt lisapakki, ehk minu senised 200 tundi mänguaega saavad kindlasti endale sadu tunde otsa.

ERIAUHIND: PARIM UUSVERSIOON

ZONE OF THE ENDERS THE 2ND RUNNER : M∀RS

Zone of the Enders 2 on fenomenaalne teos, mis paneb mängijad kogema tõelist mecha-žanri võlu. Kunagi pole olnud suure, kiire ja surmava megaroboti juhtimine nii paganama lõbus, kui Kojima Productionsi mitte-nii-tuntud-teoses. Teine osa aga pole tehtud mitte Hideo Kojima, vaid Shuyo Murata poolt, kes oli Metal Gear Solid 2 kirjutaja ning aitas teha ka minu lemmikut tolles seerias– Metal Gear Solid 4: Guns of the Patriots.

PlayStation 4 uusversioon ZotE 2-st on vapustav. Kenad mudelid, 60 kaadrit sekundis, 4K ning isegi virtuaalreaalsuses mängimise võimalus teevad sellest mängust aasta ühe parima uusversiooni ning üleüldiselt ühe parima teose. Kõike seda saadab kõrvu paitav heliriba. Teose tunnusmeloodia, Maki Kimura poolt sisse lauldud „Beyond the Bounds“, on siiani üks parimaid muusikateoseid videomängude ajaloos.