Gigantide langus ning nišikate tõus ehk Mis toimub kaklusmängukommuunis?

Mõnda aega tagasi avalikustati EVO 2019 kaklusmänguturniiri kesksed teosed. Nendeks on Blazblue: Cross Tag Battle, Dragon Ball FighterZ, Mortal Kombat 11, Samurai Shodown, SoulCalibur VI, Street Fighter V: Arcade Edition, Super Smash Bros. Ultimate, Tekken 7 ja Under Night In-Birth Exe:Late[st].

Antud nimekiri ei tekitanud õnneks palju pahameelt (kui ignoreerida Smash Bros. Melee fännide vihakarjeid), vaid pigem algatas suurema diskussiooni. Mis on toimumas kaklusmängukommuunis?

Ajad on muutunud ning EVO mängude nimekiri peegeldab seda suurepäraselt – võistlusmängude nimistus pole vist kunagi ühel aastal olnud nii palju varieeruvust ning uusi teoseid. EVO on olnud alati see koht, kus dominantsemad seeriad nagu Street Fighter näitavad oma võimu, võttes vahel enda alla mitu eraldi turniiri. Sel aastal on aga lood teisiti ning see peegeldab, kuidas žanri gigandid on vaikselt väsima hakanud.

Ma olen kaklusmängude austaja olnud aastast 2010. Tol ajal oli žanris ilmselge hierarhia – kõige tipus olid Street Fighter, Mortal Kombat, Tekken ja Marvel vs. Capcom, kõik muu oli nišikas ja teisejärguline. Kuna ükski mäng ei suuda igavesti vastu pidada, ilmusid erinevad järjeosad ning sellega kaasnes esimene suurim muutus molliandmissimulaatorite huviliste seas. Street Fighter V oli paljude fännide jaoks hiiglaslik pettumus ning Marvel vs. Capcom: Infinite oli… nojah, sellest ei tasu rääkidagi.

Kuigi MK ja Tekken jätkasid domineerimist (neist viimane saavutas korraliku populaarsuse kasvu seitsmenda osaga), jäid Capcomi kaklusmängud unarusse. Marvel vs. Capcom oli põhimõtteliselt surnud ning Street Fighter suutis elus püsida puhtalt oma pärandi ja nime põhjal. Kuna žanri kaks suurimat tala olid paljude jaoks kadumas, pidi leidma uusi alternatiive, mille tulemusena said teisejärgulised nišiteosed lõpuks ometi rambivalgusesse astuda.

Super Smash Bros. sai kõigest arvatavasti suurima eelise, viies väga väikesed turniirid maailma populaarsemate sekka. Smash oli niivõrd suur, et neljal aastal peeti EVO-l isegi kaks eraldi turniiri. Street Fighteri mängijad leidsid ekseldes Under Nighti, mida hoiab ülal samasugune mängitavuse vundament nagu nende vanal lemmikul. See omakorda aitas animekaklusmängude kommuunil kasvada. Mille leidsid aga Marveli fännid? Kolm sõna – Dragon Ball FighterZ.

Olles ise keegi, kes oli ülimalt pettunud Street Fighteri viiendas osas, mäletan selgelt, kuidas paljud tähtsamad ninamehed deklareerisid, et kui SF ei saa meie toetust, käib terve žanr alla ning meid ootavad ees pimedad ajad. Mängijatele oli alati mingit moodi pähe määritud see „õige“ teos mängimiseks, kuid nüüd oli too taktika eriti läbipaistev, tänu osade üllitiste kesise kvaliteedi tõttu.

Need ütlused osutusid aga vääraks. Kuigi paljud jäid vanade frantsiiside toetajateks (jättes vahel isiklikud tunded mängu suhtes kõrvale) suutsid kõik teised midagi uut leida. Isiklikult leidsin Under Nighti ning olen sellega väga rahul. Kaklusmängud on nii varieeruvad, pakkudes kõigile midagi ning on tore näha, et kommuun seda nüüd tulihingeliselt ka peegeldab!