fbpx

Fakt, et ma olen Ryu ga Gotoku stuudio poolt loodud Jaapani allilma-teemalise märuli tulihingeline fänn ei üllata vast kedagi. Isegi mu tiitel me veebilehe veergudel on „Level1 Yakuza Ekspert“. Kes aga oleks arvanud, et enda elu jooksul saan käia mööda samu teid, mida Kazuma Kiryu!

Yakuza mängude keskne tegevuspaik on Kamurocho – Tokyos asuv meelelahutusrajoon. Seeria fännina olen selles samas linnaosas seigelnud juba kümnes erinevas mängus, nii et kaart on mulle juba pähe kulunud. Rajoon pole aga fiktiivne. Tegemist on ligi üks-ühele koopiaga Jaapani pealinnas asuvast Kabukichost. Shinjuku metroojaamast väljudes ja seda ikoonilist väravat nähes sain mõista, et olen astunud päris elu Kamurochosse.

Tere tulemast Kamurochosse/ Kabukichosse!

Ma pole kunagi varem elus midagi sellist kogenud. Kõik oli väga tuttav, vaatamata asjaolule, et ma pole kunagi Kabukichos käinud. See näitab, kui täpselt RgG stuudio arendajad on suutnud seda asukohta mängus taasluua. Tänavate ülesehitus oli pea identne ning tuttavad restoranid, poed ja karaoke baarid olid täpselt samades kohtades, kus need asusid ka mängus. Isegi kohad, mis polnud täpselt üks-ühele… olid siiski väga sarnased. Näiteks Tenkaichi tänava lõpus olev restoran oli hoopis teisel pool teed, pesapallikeskus oli teisel tänaval ning Kiryu lemmikbaar on päris elus kahjuks kohvik.

Minu kurvastuseks polnud Kabukichos Serenat, kus saaks maha istuda ning viskit ja toredat seltskonda nautida.
Don Quijote oli täiesti identne!
Ei arvanud, et midagi sellist Kabukichos leida võib, aga ka seal oli Millenium Toweri vaste. Hoonet ründas isegi Godzilla… Mängus on seal nii mõndagi juhtunud, aga mitte midagi taolist! Naljakas oli ka asjaolu, et mõlemal pildil on parasjagu ilutsemas pargitud kaubik.
Iga tõelise Yakuza fänni lemmikkoht, Karaokekan, oli õiges kohas!
Theater Square’i plats oli päris elus veidi lagedam.
Pesapallikeskus asus mujal ning oli teistsuguse välimusega, kuid andis siiski minule ja mu sõpradele võimaluse esimest korda elus kurikaga palle taguda.
Pink tänaval kahjuks polnud kahjuks nii…. omapärast…. väravat, kui mängus (taamal), kuid oli sellele vaatamata täis neoonvärve.
Vana hea Senryo puiestee! Nii mõnegi tülinorija pea on nende reelingutega kohtunud.

Meie rännakud ei piirdunud aga ainult Kabukichoga. Sõpradega külastasime ka Osakat, kus asub Dotonbori – päris elu versioon Yakuza 2, 5 ja 0-s tuntud Sotenbori linnaosast. Koht oli sama kena, kui mängus, olles täis kirevaid, vägevaid ja leidlikke silte ning reklaame.

Kuigi päris maailma Dotonboris kahjuks uhket peatänavasilti polnud, oli hiiglaslik krabi ikka omal kohal!
Sotenbori/ Dotonbori jõgi. See, kuidas valgustus peegeldas veepinnalt, oli lihtsalt võluv…
Kuigi osad reklaamid on teistsugused, on palju väga sarnaseid versioone ning nende asetus on ülitäpne.
Tegin foto nendest hiiglaslikest gyozadest niisama nalja pärast. Tuleb välja, et Sotenboris olid need terve see aeg olemas!
Sotenbori/ Dotonbori peatänav koos kõikide vägevate siltidega.
Kushikatsu Daruma, mille ees seisab toosama kuju ka päris elus.
Välirestoran ramenisõpradele!
Hiiglasliku Don Quijote poe küljes olev vaateratas.
Peatänavale paralleelselt asuva tänava silt.

Sain käia isegi jõe ääres, kus leiab aset üks parimaid hetki kogu seerias. Õnneks ei tabanud mind seal sama ebaõnn, mis Kiryut Yakuza 2-s.

Selle kohaga on palju mälestusi… Õhkkond oli sama võimas, kui mängus.

Reis Jaapanisse oli parim rännak, mille olen enda elus ette võtnud ning kindlasti tahan sinna tagasi minna. Tõusva päikese maal veedetud kaks nädalat olid täis mitmeid erinevaid kõrgpunkte, kuid oma lemmikmänguseeria asukohtade külastus jääb alatiseks tipphetkeks. See oli unikaalne kogemus, mis pani mind hindama arendajate rasket tööd.

Keskendudes ka kõige pisematele detailidele on nad tõesti suutnud oma mängumaailma ellu tuua. Olen tänulik, et Yakuza seeria virtuaalne Jaapan eksisteerib, sest see pakub kõigile inimestele võimalust kogeda seda omapärast riiki, ilma, et peaks kodust lahkuma.

Isegi, kui ma ei viibinud parasjagu mängu tegevuspaikades tahtsin ma taasluua erinevaid momente. Nii jõingi Boss kohvi Shinkansen rongil Osakasse… just nagu seeria teises peatükis!

Kuigi Kamurocho võib minus nüüd tekitada melanhoolse nostalgiatunde oma reisi üle, olen õnnelik, et võin alati leida autentse tükikese Jaapanit otse oma mänguriiulilt!