fbpx

2019 on seljataga, nii et aeg vaadata, mida uus ümmarguse numbriga aasta meile toob! 2018. aasta oodatuimate seast jõudsin lõpuks mängida kolm teost ning eelmise aasta omast neli. Äkki jõuan 2020. aastal kõik viis läbida!

Enne kui edetabelini jõuame, ei saa mainimata jätta Spelunky 2, mida olen juba üle kahe aasta oodanud, kuid mis vist sel aastal lõpuks meieni jõuab. Lisaks saavad paar kaklusmängu – nagu My Hero One’s Justice ja Under Night In-Birth – endale järjed, mida hea meelega prooviks, kui aega leian. Nüüd aga minu TOP 5 kallale!

5. The Dark Pictures Anthology: Little Hope

Man of Medan ei olnud täiuslik, kuid täitis enda eesmärki väga eeskujulikult. Teos on klišeelik ja veidi juustune õudukas, mis pakub igal läbimängimisel midagi uut, mida kogeda või mille üle sõpradega nalja teha. Asjad saavad ainult paremaks minna ning just sellepärast ei jõua ma ära oodata antoloogia teist osa, Little Hope’i. Seniks peavad sõbrad küllakutseid veel kannatlikult ootama ning popcorn mikrolaineahju kõrval seisma.

4. System Shock

Üle-eelmise aasta halloweeniks mängisin ma 1994. aastal välja lastud õudusklassikat, System Shocki. Kuigi ulmekas oli ülimalt tugevalt ajale hambusse jäänud, oli selle kogemine ometigi üks omapärasemaid ja unustamatumaid mängimiskogemusi. Tulevane uusversioon, mille kallal askeldavad samad inimesed, kes originaali mängitavamaks tegid, tõotab kaasajastada paljusid arhailisemaid elemente, samal ajal hoides võrdväärselt pingelist õhkkonda. The Game Awardsi raames välja lastud demoversioon oli juba paljutõotav!

3. No More Heroes III

Pärast killer7 läbimist on mu austus ja huvi arendaja Suda51 vastu märkimisväärselt kasvanud. Huvi on niivõrd suur, et sain endale isegi Wii, et läbida esimesed kaks No More Heroesit. Travis Strikes Again ootab samuti Steamis mängimist! Mis? Mul pole Nintendo Switchi? Jah, ma tean… Aga kas te nägite seda treilerit? Olgu mul Switch või mitte, ei suuda ma enda elevust Travis Touchdowni naasmise üle tagasi hoida.

2. Yakuza: Like a Dragon

Yakuza seeria seitsmes peatükk lubab olla uus algus pikale sarjale ning seda mitte kõigest narratiivi osas, aga ka mängitavuselt. Uue tegelase Ichiban Kasuga seiklus saab olema oma loo poolest sarnane Kazuma Kiryu debüütteosele, kuid mäng ise on nüüd JRPG. Too žanrimuudatus on paljusid fänne pahuraks teinud, kuid ise olen üliõnnelik nii julge sammu üle. Kuigi olen alati oodanud uusi peatükke, ei ole kunagi ükski järjelugu niivõrd värske tundunud. See on eriti muljetavaldav, arvestades, et mulle üldiselt ei meeldi käigupõhised võitlussüsteemid.

1. Resident Evil 3

Möödunud aasta fantastiline Resident Evil 2 saab endale järjeloo, mis on samal ajal uusversioon ühest minu kõikide aegade lemmikmängudest? Olen totaalselt müüdud! RE2 erinevad elemendid (eelkõige Mr. X) juba sättisid ootused Nemesise tagasituleku jaoks kõrgele. See fantaasia sai aga üllatavalt ruttu reaalsuseks! Pea fotorealistliku Nemesise eest jooksmine palju elavamas ja dünaamilisemas Raccoon Citys tundub nagu miski, mida varem oleks ainult unes näinud, kuid need fantastilised luupainajad jõuavad meie kõigini ainult paar kuu pärast!