ARVUSTUS: Judgment

Yakuza seerias on aset leidmas suured muutused – peategelase Kazuma Kiryu lugu sai läbi ning sarja uusim episood saab olema…. JRPG? Kuna see on aga meieni jõudmas järgmisel aastal, lasid arendajad välja spin-off mängu nimega Judgment, et ootamist talutavamaks teha. Mis? Mäng tuli välja juunis? Mul on olnud tegemist…. nagu näiteks Yakuza keskse asupaiga päris elu versiooni külastamine.

Judgment on kõrvalepisood, mis leiab aset Kamurocho linnaosas, just nagu põhiseeria ülejäänud peatükid. Peale selle (ja sarnase mängitavuse), on tegemist millegi uue ja originaalsega – tegelased ja lugu on täiesti erinevad ning kuigi Yakuzas eksisteerivad allilma organisatsioonid on elus ja terved ka siin, ei tasu oodata, et mõni peaseeria tuttavatest nägudest end ilmutaks. Tänu sellele on Judgment ideaalne alguspunkt uutele fännidele, kuna varasemad teadmised pole olulised.

Uueks peategelaseks on Takayuki Yagami – andekas advokaat, kes pärast üht intsidenti, kus tema poolt vabastatud klient osutus päriselt mõrvariks, otsustas ameti maha panna. Nüüd töötab mees Kamurochos eradetektiivina koos oma parima sõbra ning endise yakuza-liikme Masaharu Kaitoga. Meeste igapäevaelu pööratakse aga pea peale, kui linnas hakkab tegutsema sarimõrvar, kelle tunnusmärgiks on oma ohvrite silmade eemaldamine. Yagami ja Kaito leiavad end varsti ühe suure vandenõu keskelt, mis võib valgust heita isegi meie kangelase enda minevikule.

Lugu ja tegelased on mängu üks tugevaim külg ning seisab kõrvuti ülejäänud seeria parimate narratiividega. Peategelased on väga hästi kirjutatud ning peaaegu kõiki arendatakse, tänu millele on teose lõppmäng, kus lahtised otsad kokku seotakse, niivõrd fantastiline. Lisame sellele pea konstantse intriigi valitsevate müsteeriumite osas ning siiralt vihatavad antagonistid ja tulemuseks on üks rahuldust pakkuvaim lugu, mida olen viimaste aastate jooksul kogenud.

Narratiiv pole aga ainus koht, kus arendajad demonstreerivad kõike, mida nad on aastate jooksul õppinud. Mängitavuses leiavad Yakuza fännid palju tuttavat, aga ka igasuguseid lisasid. Uued mehaanikad keskenduvad eelkõige Yagami detektiivitööle, olgu selleks kahtlusaluste tuvastamine, jälitamine, tagaajamine, või ka enda maskeerimine, sissemurdmine, erinevate kuritegevuspaikade uurimine ja loomulikult asitõendite esitamine.

Mängitavuse tuumaks on aga ikka kaklemine just nagu Yakuza mängudes, kuid siinsed kähmlused pole just sellised madistamised nagu Kiryul olid. Yagami võitlusstiil on vähem jõuline ja brutaalne kui Dojima Draakonil, olles rohkem sarnane hoopis kung fuga. Yagami on seega oma löökidega kiirem ja täpsem ning omab palju rohkem liikumismanöövreid kui seeria ülejäänud mängitavad tegelased.

Kähmluste mehaanika on üsnagi sarnane Yakuzaga. Mängija lööb vastaseid kiirete ja aeglaste hoopidega, et täita riba, mida saab kasutada erinevate võtete tegemiseks. Siinkohal on neid nimetatud EX Actioniteks Heat Move’ide asemel. Judgment toob aga tagasi midagi, mis pole seerias olnud pärast 0-i ja Kiwamit ehk siis võitlusstiilid. Yagamil on neid kaks: Tiger, mis keskendub üks-ühele võitlemisele, ja Crane, mis lubab mängijal hõlpsasti mitu vastast korraga maha võtta.

Muudetud on ka relvade ohtlikkust võitluste ajal. Kui Yagamit tulistatakse või lüüakse teatud võtetega, kaotab ta jupi enda eluribast, mida saab taastada kasutades erilisi esmaabikarpe või arsti külastades. Kuigi taolised rünnakud on tihtipeale etteaimatavad, on relvadega vastased siiski tunduvalt ohtlikumad ning mängija peab muutma oma lähenemist, et mitte end ohtu panna. Siinkohal tulevadki kasuks uued liikumismanöövrid, nagu näiteks seintelt hüplemine.

Säärane haavatavus ei taga kõigest Judgmentile parima raskusastme, mis seerias kunagi olnud, aga on ka oluline Yagami tegelaskujule ning mängu üleüldisele õhkkonnale. Üks parimaid aspekte teoses on tunne, et Yagami on üks eraldamatu osa Kamurochost. Kui Kiryu puhul tundus lõpuks, et mängime legendiga, kes kõnnib mööda neid tänavaid, siis Yagami on selle kõrval nagu tavaline inimene, kes teeb oma tööd ja elab oma elu.

Väikesed nüansid, nagu kodukontori olemasolu, aitavad mängijal luua rutiini ning end sisestada peategelase igapäevaellu. Kui aga asjad muutuvad mädaks, on selle tõsidus palju tabavam. Kui Kiryut tahab tappa suur allilma organisatsioon, siis mängija jaoks on see vaid uus grupp paharette, kellele kannaga näkku anda (ainsaks erandiks loomulikult Yakuza 0, kus Kiryu ise oli alles tülinoriv nolk). Kui aga Yagamit otsib üks üliohtlik sarimõrvar, on pinge laes, kuna teame, et meie detektiivist kangelane on palju haavatavam, kui seeria varasemad suurfiguurid.

Pinge maandamiseks on Kamurocho aga täis kõrvaltegevusi, mis on seeria niivõrd paljudele inimestele südamelähedaseks teinud. Kõrvalmissioonid on nüüd tööotsad, mida Yagami detektiivibüroo saab. Need on loomulikult aeg-ajalt tõsised, aga enamus ajast totakad nagu seerial oma mängulise tonaalsusega kombeks. Parimate palade hulka kuuluvad lood tuulega minema lendavast parukast, mida meie kangelane taga ajama peab, ning supervõimetega pervertidest, kellest ühe nimeks on Ass Catchem. Jah, päriselt.

Lisaks sellele on tagasi vanad tuttavad ajaviited, olgu nendeks arkaadimängud, mahjong või pesapall. Uued lisad on VR-mängukeskus ja droonide võidusõit, millest viimane on fantastiline isegi kellelegi, kes ei ole just suurim rallifänn. Droonide kolmedimensiooniline liikumine ning rajad, mis kasutavad Kamurocho varieeruvat maastikku, võlusid mind täielikult. Yagamil on võimalik ka naistega kohtingutele minna ning isegi tüdruksõpra leida. Romantika on mitmes Yakuza mängus kõrvaltegevusena olnud, kuid Judgment on nüüd lati tõstnud teistest palju kõrgemale.

Tänu kõigele, mida arendajad on õppinud, suudab teose avatud maailm olla üks parim, mida olen eales kogenud. Sellele ei aita kaasa kõigest uus ühtne kogemuspunktidesüsteem, mis autasustab pea igat väikest tegevust Kamurochos, omakorda õhutades uute asjade proovimist, aga ka Yagami võime saada sõpradeks linnaelanikega, kas siis nende äri toetades või neid hädast välja aidates. Mida enam tutvusi meie detektiivil on, seda rohkem tööd ta saab. Kõik asjad linnas on omavahel vapustavalt hästi kokku seotud ning see loob Kamurochost väga reaalse ja elava keskkonna.

Mäng kasutab Dragon mootorit nagu Yakuza 6, Kiwami 2 ja ka varsti meieni jõudev uusim peatükk. Tänu sellele näeb teos fantastiline välja ning laadimisekraane on elimineeritud nii palju kui võimalik, aidates kõike sujuvaks teha. Kaadrisagedus on ikka 30, kuid Judgmentis oli tunduvalt vähem hetki, kus see veelgi aeglasemaks läks (võrreldes eelnevalt mainitud peatükkidega). Tegelasmudelid on jätkuvalt tipptasemel ning seda toetavad karakterite fantastiliselt animeeritud näod.

Nägudele hingavad elu sisse aga häälnäitlejad, kes teevad imelist tööd, eesotsas Takuya Kimura, kes tõestab, et saab oma filmistaari annet tuua üle ka videomängu peategelasse. Lisaks väärib suuri kiidusõnu lokaliseerimistiim, kes seekord pole kõigest tõlkinud mängu, vaid dubleerinud kõik inglise keelde. Dublaaži kvaliteet pole juustune nagu oli Fist of the North Star: Lost Paradise, vaid hoopis fantastiline ning Greg Chun suudab väga hästi kanda edasi Yagami sarmi ka mängijatele, kes tahavad ilma subtiitriteta mängida.

Muidugi pole mäng ideaalne ning olles üks stuudio esimesi kõrvalosi üle pika aja, eksisteerib igasuguseid komistuskohti. Paljud lisatud detektiivi mängumehaanikad on vägagi pinnapealsed ning jälitamise minimäng on igav ja liiga tihti kasutatud. Võitlussüsteem, kuigi fantastiline, on samuti natuke rohkem keskendunud Tiger stiilile, mistõttu mängu lõpus on Crane sutsu unarusse jäetud. Lisaks sellele on osasid erivõimeid tibake raske lahti lukustada, nõudes spetsiifilisi tulemusi minimängudes, mida ei oleks suutnud tuvastada ilma interneti abita.

Judgment on teos, mida olen vaikselt mänginud juba juulikuust saati ning kuigi algus on aeglane, olen ma ligi 70 tundi hiljem sellesse armunud. Üllitise lõbusad kõrvaltegevused, kaasahaarav põhilugu ning fantastilised tegelased on teinud sellest minu jaoks parima Dragon mootori mängu ja ühe võimsama teose terves Yakuza seerias. Hetkeseisuga on ta kindlalt minu sarja TOP 3 seas! Selle läbimine võttis mul kaua aega, aga ma olen nii tänulik, et see oli kogu seda aega väärt.

Judgmenti läände tulek käis mööda konarlikku teed, kuid on kirjeldamatult vinge, et teos ikkagi siia jõudis. Kuigi Yagami ja ta sõprade lugu sai hea lõpp-punkti, loodan sügavalt, et näen neid toredaid molliandjaid kunagi jälle. Kasvõi põgusalt…